Kunagised poliitikud kogunesid täna Tallinnas kõnekoosolekule, kus peeti meeles 25 aasta möödumist ENSV Ülemnõukogus vastu võetud suveräänsusdeklaratsioonist. Toonane otsus oli esimene jõuline juriidiline samm, mis pani aluse Nõukogude Liidu keskvõimu murenemisele.
Väljas, Rüütel ja ülemnõukogu saadikud tähistasid Eesti suveräänsusdeklaratsiooni
15. november 2013, 17:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õigupoolest täitub auväärne veerandsada homme. Just 16. novembril 1988 hääletas ENSV Ülemnõukogu enamus deklaratsiooni vastuvõtmise poolt, millega sõnastati, et ENSV käekäiku mõjutavaid otsuseid hakatakse tulevikus langetama ja kooskõlastama ENSV-s.
Deklaratsioon võimaldas samal istungjärgul hiljem langetada rea demokraatiani viivaid otsuseid, näiteks toodi Eesti tagasi eraomandi mõiste, kuulutati maa ja maavarad ENSV omandiks, tunnistati õigusaktid ülimuslikeks ja fikseeriti võimude lahusus.
Mulle tuletati meelde NSVLi konstitutsiooni tahtlikku rikkumist, mis nägi ette vanglakaristuse 10-15 aastani.
«Mis oli põhitegur, miks see sai teoks? See oli eesti rahva üksmeel. Meie jõu tunnetamine, nagu seda nimetatakse etnoloogias. Ja just sellepärast peaksime me oma taassünni päeva meenutades ütlema: «jah – selle riigi rahvas nõudis, tahtis ja viis oma tahte ellu»,» ütles iseseisvusdeklaratsiooni toona hääletusele pannud Vaino Väljas.
Ta meenutas, et deklaratsiooni vastuvõtmise tegi võimalikuks rahva tugev poolehoid ja tugi saadikutele. Väljas tsiteeris USA president George W. Bushi, kelle sõnul jääb Eesti taasiseseisvumise protsess vabadustahte poolest eeskujuks kogu maailmale.
«Kui juba meie suurima liitlase president nii ütles, siis küllap peaks ka meie poliitikutel olema julgust tunnistada seda, et jah, väike Eesti jättis jälje globaalpoliitikasse,» sõnas tänaseks 82-aastane Väljas.
Rüütel: mind ähvardati 15 vangla-aastaga
Ekspresident Arnold Rüütel meenutas, et Moskva kiuste suveräänsusdeklaratsiooni läbisurumine polnud kerge.
«Oktoobris 1988 saime Moskvast väga ärevaid teateid. NSVLi presiidium otsustas sisse viia muudatused ja täiendused põhiseadusesse ja panna rahvahääletusele. See sisuliselt välistanuks meie võimaluse NSVList vabalt välja astuda. Oli tunda, et kavandatakse kujundada NSVL ümber ühe presidendi võimuga föderatiivseks liitriigiks,» meenutas ta.
Tuli kiiresti tegutseda. Eestis otsustati kiiresti kokku kutsuda ENSV ülemnõukogu erakorraline istungjärk ja panna hääletusele suveräänsusdeklaratsioon.
«Moskva reageering oli erakordselt resoluutne. Kõik märgid viitasid sellele, et grupp seltsimehi NLKP keskkomiteest igatses lämmatada rahvuslikku vabadusliikumist,» meenutas Rüütel, kel tuli Moskvas vaibal käia. Temalt nõuti, et deklaratsioon jääks ülemnõukogule esitamata.
«Ma ei taganenud oma seisukohast ja mind saadeti NLKP keskkomitee ideoloogiasekretäri juurde, kus vestlus jätkus erakordselt teravas toonis. Mulle tuletati meelde NSVLi konstitutsiooni tahtlikku rikkumist, mis nägi ette vanglakaristuse 10-15 aastani. Viimase lennukiga saabusin siiski tagasi Tallinna ja järgmisel hommikul sain ülenõukogule teatada, et olen siin, ja läheme deklaratsiooniga lõpuni.»
Deklaratsiooni luges ülemnõukogus ette Arnold Green ja Väljas pani selle hääletusele. 264st kohal olnud saadikust hääletas poolt 258, viis ei osalenud ja üks oli vastu.
Ilves: tahtega on võimalik saavutada ebarealistlikke asju
President Toomas Hendrik Ilves ütles, et on mõnevõrra kummastav, kuidas 25 aastat hiljem on Eestiga samas olukorras meie kunagised liidunaabrid. Nüüd on Eesti kohus neid aidata.
«16. novembril 1988 Toompea lossis tehtud otsus kannab sümboolset sõnumit, mis on ka täna õpetlik teistele riikidele ja rahvastele. Tulevik võib olla ebakindel või lausa hirmutav, kuid kui ollakse oma valiku õigsuses sisimas veendunud, siis tuleb need vajalikud otsused ära teha,» ütles president Ilves.
Ilves andis edasi sõnumi, et 25 aastat tagasi valitsejaid juhtinud tahtejõud võiks esile kerkida ka tänapäeva Eestis ning anda sama säravaid tulemusi.
«Kui tahame, siis on ka täna võimalik saavutada rohkem, kui hetkel tundub realistlik. Ma tänan kõiki, kes andsid oma panuse Eesti iseseisvuse taastamisse ja ärgem kaotagem lootust ja valvsust ka täna.»