Ilves: Eesti eesmärk on olla ÜRO vastutustundlik liikmesmaa

Andres Einmann
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Toomas Hendrik Ilves andis ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni auks õhtusöögi.
President Toomas Hendrik Ilves andis ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni auks õhtusöögi. Foto: Presidendi kantselei

President Toomas Hendrik Ilves ütles eile õhtul Eestis visiidil viibiva ÜRO peasekretäri Ban Ki-moon’i ja tema abikaasa Ban Soon-taek’i auks antud pidulikul õhtusöögil, et Eesti tajab olla ÜRO vastutustundlik liikmesmaa.

Ilves märkis, et Eesti on küll väike riik, kuid panus kestlikuma maailma loomisse üha suureneb. ÜROs on Eestile olulised teemad naiste, laste ja põlisrahvaste õigused, sooline võrdõiguslikkus, võitlus karistamatusega, väljendusvabadus, rahvusvahelise kriminaalkohtu rolli edendamine.

«Ühtlasi üritame olla teistele eeskujuks ka oma riigi ülesehituse kiiruse ja ulatusega, eriti e-valitsemise juurutamise ning üha ulatuslikuma IT- lahenduste kasutamisega igapäevaelus,» lausus president Ilves.

Kõrvuti osalemisega ÜRO rahuvalves on jätkuvalt kasvanud ka Eesti ametlik arenguabi, olles tänavu koos humanitaarabiga 17 miljonit eurot aastas ning aastaks 2020 see summa peaaegu kahekordistub.

«ÜRO-d kritiseeritakse tihti tema ajutise kohmakuse ja aegluse eest, mistõttu liikmesriikide püüded teda tõhusamaks muuta jätkuvad. Samas nõustuvad minuga ilmselt ka ÜRO skeptikud, et tänaseks oleks võrdlemisi raske ette kujutada maailma ÜRO-ta. Võite kindel olla, et Eesti näol on Teil olemas pühendunud ning pragmaatiliselt idealistlik liitlane,» sõbas president.

Ilves nentis, et ÜRO sündis vastusena Teisele maailmasõjale – soovist õppida karmidest õppetundidest ning vältida selle katastroofi kordumist. «Toonasest idealismist on meil täna nappuski, arvestades ebademokraatlike riikide ja türanlike režiimide katseid takistada õiglasema ja inimväärsema maailma poole liikumist,» ütles Eesti riigipea.

President märkis, et maailmal on ÜROd tarvis üha enam, kasutamaks ära võimalusi rahu kinnistamiseks ning ohtude kõrvaldamiseks, samas ei tajuta ega väärtustata arenenud riikides tihtipeale piisavalt ÜRO tegevuse ulatust ja tema «nähtamatut kätt» maailma probleemide lahendamisel. Kui ÜRO sinikiivrite tegevus on võrdlemisi nähtav, siis järjest suurem osa maailmaorganisatsiooni tegevusest on suunatud konfliktide ennetamisele, ka näiteks arenguabi jagamisele, nakkushaiguste vastasele vaktsineerimisele ja õigusriigi ülesehitamise nõustamisele, kõneles president Ilves. Ta tõdes, et see kõik ei toimu prožektorite valguses, vaid on paljude meeste ja naiste, sealhulgas ka vabatahtlike igapäevane raske töö.

Eesti riigipea nimetas ambitsioonikaks, kuid hädavajalikuks kokkuleppe saavutamist 2015. aasta järgse kestliku arengu agenda osas. Niisuguse eesmärgi on ÜROle seadnud peasekretär Ban Ki-moon. Kliimamuutustele vastuastumine on selle agenda vältimatu osa, ütles president Ilves, nimetades külalise visa tegevust maailma probleemidele kaasaegsete lahenduste pakkumisel tähelepanuväärseks ja sügavalt hinnatavaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles