Agur: Teadlikkust ei kasvata ainult kampaaniatega

Anneli Ammas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hendrik Agur
Hendrik Agur Foto: Küllike Rooväli

Gustav Adolfi gümnaasiumi direktori Hendrik Aguri sõnul on nende kool ise profülaktika mõttes kutsunud politsei kooli narkoreidile ja ta tõdes uhkusega, et nende kool on reidide põhjal narkootikumidest puhas.

«See on koolikultuuri, hoiakute ja väärtuste küsimus. Igapäevane ja pidev terviseteadlikkuse kasvatamine koolipere liikmete isikliku eeskuju ja terviseteadliku käitumise ja veenmise kaudu,» rääkis Agur. «Terviseteadlikkust ei saa kasvatada ainult kampaaniate ja projektidega.»

Direktori sõnul on nende koolis olnud probleeme põsktubakaga, mis kipub nn halli alasse jääma. «Aga ka see on selge tubakatoode ja koolis on ka selle kasutamisele nulltolerants. Mõneaastase vahega kasvab uus põlvkond põsktubaka kasutajatena peale, kellele tuleb siis aeg-ajalt valusalt «vastu näppe» anda, kui puudub soov aru saada, et tubakatoodete koht pole  koolis,» rääkis Agur.

Ta tõdes, et põhikoolis üritatakse rohkem piire kombata ning gümnaasiumis on teadlikkus suurem ning sihilikult keeegi korda ei riku. «Samas, kes on tarbijad, on ka sihiteadlikumad ja nutikamad,» lisas ta.

Aguri sõnul on oluline, et ka vanemad neist asjust lastega räägiksid. «Tihti on vanemate ja laste vahel usalduslik suhe, mis on loomulikult hea, kuid vahel lapsed kuritarvitavad usaldust ja petavad,» arutles Agur. «Siiski vastutab vanem ja tema kohus on tagada, et laps käituks nagu peab. Milliste vahenditega seda saavutada, on vanema tunnetuse, taju ja kogemuste küsimus,» lausus koolijuht.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles