«Venemaa rünnakute olemus ja ulatus viitab selgelt, et need olid detailselt planeeritud,» ütles Ilves Solanale presidendikantselei teatel.

«Venemaa kopeerib sisuliselt üks-ühele Serbia ja Kosovo kriisi: halvata infrastruktuur, hävitada sõjaline võimekus, õõnestada kehtivat režiimi ja nõuda sekkumisõigust.»


Eesti riigipea sõnul peab Euroopa Liit jääma seetõttu kindlameelselt toetama demokraatliku ning seadust järgiva valitsuse legitiimsust, kes ei ole oma rahvast ühelgi viisil rõhunud.


Laupäeval tegi Ilves koos oma Läti, Leedu ja Poola ametivendadega ühisavalduse, milles riigipead lubasid kasutada kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid, et Vene ühepoolset agressiooni selle Euroopa väikeriigi vastu maha ei vaikitaks ning et sellele ei reageeritaks üksnes sisutühjade avaldustega.


Ühisavalduse tegid eile ka Balti riikide parlamendijuhid, kes rõhutasid, et Euroopa Liit ja NATO peavad võtma vastutuse oma partnerite turvalisuse ja stabiilsuse eest.


Oma Gruusia kolleegi Lado Gurgenidzega reedel suhelnud peaminister Andrus Ansip kinnitas talle Eesti toetust Gruusiale.

Ansip võrdles rahvusringhäälingu raadiouudistele antud usutluses Vene välisministri Sergei Lavrovi selgitust Vene agressiooni põhjuste kohta Slobodan Milosevici ja Jossif Stalini kasutatud retoorikaga.


Praegu Gruusias viibiva riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul oleks loogiline, et Eesti annab humanitaarkriisiga silmitsi seisvale Gruusiale humanitaarabi.
«Reaalselt saame saata välihospidale, nii varustuse kui ka meeskonna,» ütles Raidma eile telefonitsi Postimehele.


Välisministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakovi sõnul täpsustab Eesti Gruusiaga nende vajadusi ja abi kohaletoimetamise võimalusi. «Kõige suurem vajadus kohapeal on kindlasti esmaabitarvete ja ravimite järele,» ütles ta.


Valmidusest konflikti ohvritele humanitaarabi anda on teatanud ka Euroopa Liit ja Gruusia naaberriik Türgi.


Raidma sõnul on olukord riigis väga pingeline. «Hommikust saadik käib tugev pommitamine ja barbaarne tegevus,» ütles ta. «Selle kaudu on tegemist ka humanitaarprobleemiga.

Palju on riigisiseseid põgenikke ning tapetuid ja haavatuid.»
Gruusia ametivõimudega ühenduses oleva Raidma andmetel on riigis kümneid tuhandeid põgenikke ja sadu haavatuid-kannatanuid.

Thbilisis viibiv Raidma, kes peaks esialgsete plaanide kohaselt riigis veel mõned päevad veetma, kohtus Gruusia parlamendi Euroopa integratsiooni komisjoni esimehega, kellele ütles, et riigikogu plaanib alanud nädalal Gruusias toimuva pärast erakorralist istungit pidada. «Olukord on väga tõsine,» sõnas Raidma.


Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson kinnitas eile postimees.ee’le, et riigikogu koguneb tõenäoliselt erakorralisele istungile alanud nädala keskel. Praegu valmistatakse ette avalduse teksti erakorralise istungi kokku kutsumiseks.
Ka Raidma kinnitas Eesti igakülgset toetust Gruusiale. «Rahvusvahelise üldsuse kiirel ja resoluutsel käitumisel on täna kriitiline tähtsust Gruusia rahvale ja Gruusia suveräänsusele,» ütles Raidma.

 

Eesti juhid


•     President Toomas Hendrik Ilves jättis sõja tõttu ära eile algama pidanud sõidu Prantsusmaale prantsuse keele oskust lihvima.
•     Peaminister Andrus Ansip otsib võimalusi, kuidas lähipäevil Thbilisisse jõuda. Eile õhtul Riiast Thbilisisse startima pidanud lend, millega Ansip Gruusiasse lootis jõuda, tühistati.
•     Välisminister Urmas Paet plaanib Gruusiasse sõita nädala teisel poolel.
Allikas: PM