Gruusias käib mitmendat päeva sõda. Väidetavalt on tuhanded inimesed hukkunud, tunduvalt suurem on kodudest ja Gruusiast lahkuma sunnitute arv.


Baltimaade ja Poola riigipead mõistsid eilses ühispöördumises Venemaa agressiooni hukka ning soovisid, et euroliit võtaks Venemaa rünnakute lõpetamiseks eestkõneleja rolli, sest nende hääl oleks arvestatavaim.

Ameerika Ühendriikide riigisekretär Condoleezza Rice teatas üleeile õhtul, et USA nõuab Venemaalt kohest vägede väljaviimist ning õhurünnakute lõpetamist.

Paavst Benedictus XVI kutsus osapooli üles kohe lõpetama sõjategevuse Gruusias ja soovitas ülejäänud maailmal aidata otsida rahumeelset lahendust. Et Venemaa nende sõnade üle vaid irvitab, näitab Eestilegi, et valmis tuleb olla halvimaks.


Viimastel aastatel on liiga sageli kostnud arvamused, et Eesti peaks üle minema palgaarmeele. Praeguses majanduslikult raskes seisus kõlavad seisukohad, et esimene koht, kust kergelt miljoneid kroone saaks kokku hoida, on kaitsekulutused, ning on öeldud, et NATO-le antud lubadus eraldada riigikaitsele aastaks 2010 kaks protsenti SKTst tuleks külmutada. Sõltumatule riigile Gruusiale kallaletungimise valguses oleks selliste juttude jätkamine vastutustundetu.

Mitte ainult Eesti, vaid kõik NATO uusliikmed peavad pidama oma lubadusi, valitsus peab andma selleks selge lubaduse, sest ainult nii näidatakse NATO ühtsust ning edastatakse Venemaale selge sõnumi: allianssi ei tohi keegi alahinnata.


Mõistetav, et riigieelarvet tuleb koomale tõmmata ja otsida kokkuhoiukohti. Kuid süda tuleb kõvaks teha ning välja valida need, kes peavad ilma jääma või loodetust kesisemaga hakkama saama. Sest vabaduse kaotus oleks korvamatu kahju.


Eestil pole põhjust mõelda, et meiega ei juhtu nagunii midagi. Liiga selgelt on Venemaa väljendanud, nüüd ka näidanud, et lubadus oma kodanikke kaitsta kus iganes ja kas või jõuga, pole tühipaljas sõnakõlks. Ning jutud venelaste tagakiusamisest Eestis on viimasel ajal kahetsusväärselt tihti Venemaa huulil kõlanud.

Kuid ühte saab Eesti, eelkõige eestlased, teha selleks, et vältida võimalikku verevalamist: pingelises õhustikus tuleb iga hinna eest vältida olukorda, kus hakatakse sõimama või taga kiusama siinseid venelasi. Ka poliitikute ülesanne on säilitada kaine mõistus, et hoida kodurahu. Põhjalikult läbi mõtlemata avaldustega on lihtne seda lõhkuda.


Sõberriik Gruusiale toetuse avaldamine ei tohi mingil juhul kasvada üle kismaks Eestis elavate inimestega, kellel lihtsalt on agressorriigi kodakondsus.