Sotsiaalkomisjon tõdes tänasel kohtumisel Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse instituudi esindajatega, et Eesti on poolel teel soolise võrdõiguslikkuse tagamisel.
Komisjon: Eesti on poolel teel soolise võrdõiguslikkuse tagamisel
18. november 2013, 20:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soolise võrdõiguslikkuse indeks Eestis on pisut madalam ELi keskmisest. Kui ELis on see 54, siis Eestis on indeks 50.
«Eestis on Euroopa üks suuremaid palgalõhesid naiste ja meeste vahel. Kui Euroopa keskmine soolise võrdõiguslikkuse palga alamindeks on 68,9, siis Eestis 49,1. Kui Eestis räägitakse palgalõhest, siis seda peetakse naiste kurtmiseks. Mehed peaksid tutvuma Euroopa uuringute tulemustega ja muutma oma suhtumist, sest probleem on tõsine. Ebavõrdsuse olemasolu on pikemas perspektiivis ühiskonnale kallim kui sooline võrdõiguslikkus,» ütles sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.
Soolise võrdõiguslikkuse indeksi skaala on vahemikus 1 kuni 100. Väärtus 1 tähendab absoluutset ebavõrdsust ning väärtus 100 täielikku soolist võrdõiguslikkust. Indeksiga hinnatakse nii üldist olukorda kui ka kuut valdkonda, mis on seotud töö, raha, teadmiste, aja, võimu ja tervisega. Kõrge näitaja indeksi kaudu tähendab nii head tulemust üldiselt kui ka võrdsust meeste ja naiste vahel.
Näiteks Eesti kõrge tase hariduses näitab, ühiskonnas on haritud inimeste osakaal kõrge. Samal ajal on haritud naiste osatähtsus kõigi naiste seas ning haritud meeste osatähtsus kõigi meeste seas üsna võrdsed (ELis on indeks 48,9 ja Eesti 53).
Eestil on üle keskmise perekonnaliikmete eest hoolitsemisele kulutatud aja näitaja– ELis on keskmine «aja» indeks 38,8 ning Eestis 51,4.
Euroopas on «aja» ja «võimu» indeksid kõige nõrgemad. Ka Eestis on sooline võrdõiguslikkus otsuste tegemisel ja võimu jaotumisel nõrgal positsioonil. Kui Euroopa keskmine indeks on 38, siis Eestis 27,5.
Tööindeks näitab, kuidas mehed ja naised osalevad tööturul ja kuidas nad tulevad tööturul toime. Eestis on see näitaja alla Euroopa keskmise – Euroopas 69,9 ja Eestis 64,6.
ELi soolise võrdõiguslikkuse instituudi hinnangul on Euroopa keskmine «tervise» indeks 90,1 soolisele võrdõiguslikkusele kõige lähemal. Eestis on tervisenäitaja 83,8.
Indeksi eesmärk on mõõta soolist võrdõiguslikkust nendes valdkondades, mis on välja toodud ELi strateegiates ning olulised püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Esialgu on indeks arvutatud aastaks 2010 ning tulevikus plaanitakse indeks avaldada iga kahe aasta järel.
Nimetatud teema oli täna arutusel sotsiaalkomisjonis ELi soolise võrdõiguslikkuse instituudi (EIGE) esindajate Anna Rita Manca ja Christian Veskega.