Toomas Väljataga: Rein Lang pani mind tanki

Toomas Väljataga sõnul pakkus Kaur Kender oma kandidatuuri talle ise välja. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Kultuuri­ministeerium toetas otsust kinnitada Sirbi peatoimetaja kohusetäitjaks Kaur Kender, kuid jättis Toomas Väljataga skandaali paisudes üksi.

Sihtasutuse Kultuurileht juhatuse esimees Toomas Väljataga tunnistab Postimehele, et kultuuriminister Rein Lang on temaga käitunud inetult, jättes Väljataga Sirbi küsimuses üksi.

Üle-eelmise nädala neljapäeval sai sihtasutuse Kultuurileht juhatuse esimees Toomas Väljataga Kultuurilehe nõukogu esimehelt Urmas Klaasilt SMSi: «Lang on valmis homme Kauriga kohtuma, oleks hea, kui sa ka ise osaleksid, ise olen homme Berliinis, annan sulle teada, mis kell ja kus.» Päev hiljem kohtumine toimuski: kõigepealt Lang ja Väljataga omavahel, siis liitus istumisega Kaur Kender ning koosoleku lõpupoole ka kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene.

Minister Rein Lang on kohtumist kirjeldades öelnud nii Eesti Päevalehes kui Kuku raadio intervjuus, et arutati Sirbi honorarifondi suurendamist ning Kenderi võttis Väljataga ise omal algatusel kaasa. Iseenesest on juba see edasiminek võrreldes mõne päeva taguse ajaga, kus Lang ennast täielikult Sirbi ümber toimuvast distantseeris – nüüd Lang vähemalt möönab, et oli Kenderist kuulnud. Paraku jätab minister aga kohtumise sisust siiski täiesti vale mulje.

Tegelikult oli kohtumise sisu ikkagi Kenderi visioon Sirbi kohta – oli teada, et Kender toob Sirpi omad inimesed, et tulevad koondamised, et nendega seoses on väljaminekuid ning muu hulgas tahtis Kender uuendada ka Sirbi arvutiparki.

Plaan koondamisteks

Tasub üle korrata, et just Toomas Väljataga on see, kes võtab tööle ja laseb lahti Sirbi peatoimetajaid, kuid nagu ta ka ise ütleb: «Enne Kauriga lepingu sõlmimist oli mul ju vaja teada, kas ministeeriumi tugi on Sirbi ümberkorraldusele olemas.» Väljataga oli kohtumiseks Langiga ette valmistanud ka tabeli kõigi kaheksa Sirbi toimetuse töötaja kohta – nimi ja igaühe taga summa, mis selle inimese koondamine maksma läheks.

Väljataga sõnul ei tähendanud see siiski seda, et kõiki kaheksat plaaniti lahti lasta, tegu oli lihtsalt teoreetilise nimekirjaga. «Vaadati lihtsalt üldist pilti, et mis kulud kaasneksid, ja muu hulgas tegi minister mulle etteheite Reet Varblasega sõlmitud lepingu suhtes,» meenutab Väljataga.

Sirbi kunstitoimetajal Varblasel on nimelt tähtajaline tööleping, mis tähendab, et tema koondamine läheks palju kallimaks kui teiste puhul. Samas ei tähenda see, et konkreetselt oleks jutt olnud Varblase koondamisest, vaid et selliseid lepinguid ei tohiks sõlmida.

«Lang ütles, et kõiki kaheksat koondada ei saa, nii palju raha ei ole, ja andis meile ette rahalise piiri,» lisab Väljataga. Konkreetsetest nimedest Sirbi toimetuses mainiti Strandbergi, kelle kohta Lang olevat küsinud, mida tema seal teeb, ja Valle-Sten Maistet, keda Kender põhjalikult kaitses ja selgitas, miks ta Maistet oma meeskonnas näha tahab.

Seega pilt on teistsugune, kui Lang siiani avalikkusele esitanud. Asi pole mitte selles, et Lang oleks otseselt ise midagi käskinud või suunanud, küll aga oli ta üsna algusest peale teemaga detailselt kursis ja sellest tulenevad ka Toomas Väljataga etteheited ministrile. «Muu hulgas ma ütlesin Langile, et kui see (Kenderi määramine – toim) nüüd teatavaks saab, siis tõuseb teatud elevus, ja küsisin, kuidas sellele reageerida, mille peale Lang ütles, et tegu on juhatuse ja nõukogu otsusega, aga ministeerium toetab seda,» räägib Väljataga.

Formaalselt on kõik korrektne, aga sisuliselt on ministeerium jätnud sihtasutuse juhi skandaali paisudes omapäi. Lang jätab mulje, et tema ei puutu asjasse ning kujundab nii enda rollist vale pildi.

Kantsler Nõgene lisab veel omalt poolt: «Kaadrimuudatused Sirbis viidi läbi inetult.»

«Kui te mult küsite, kas mind lükati tanki, siis jah, just nii on see toimunud,» resümeerib Väljataga. Paremal juhul saab selle kohta öelda kommunikatsioonihäire – teema tõusis ootamatult suureks ja ebameeldivaks ning kultuuriministeerium distantseeris ennast sellest mugavalt. Väljataga jäeti nii ilma lubatud toest.

Omaette küsimus on aga endiselt, kuidas üldse Kaur Kenderi nimi järsku Sirbi peatoimetaja kandidaadina esile kerkis. Meenutuseks faktid. Sirbi peatoimetaja konkursi tähtaeg oli 6. september. Laekus viis avaldust: Ülo Mattheuselt, Kaarel Tarandilt, Ivo Rullilt, Andres Ammaselt ja Leo Martinsonilt. Moodustati komisjon ja kohtumised kandidaatidega toimusid 8. oktoobril ja 1. novembril. Tarand vahepeal taandas ennast, ülejäänute osas tunnistati konkurss ebaõnnestunuks.

Survet ei olnud

Nii Toomas Väljataga kui ka Urmas Klaas otsisid vahepeal ka alternatiive, keda kandideerima kutsuda. Üheks neist oli ERRi ajakirjanik Rain Kooli, kuid nii Kooli kui ka teised, kellega räägiti, keeldusid.

Toomas Väljataga meenutab, et ühel üle-eelmise nädala õhtul helistas talle Kaur Kender ja pakkus välja enda nime. Siit hakkaski pall järsku ja kiiresti veerema. Väljataga kohtus Kenderiga. Kender valmistas visiooni. Siis kohtuti kolmekesi – Kender, Väljataga, Klaas. Siis kohtumine Langiga. Kiiresti-kiiresti, sisuliselt mindi mööda ka Kultuurilehe nõukogust.

«Seda võin ma küll öelda, et Kenderi osas mulle survet ei ole avaldatud,» lisab Väljataga siiski. «Muidugi on mul Kauri suhtes ka kahtlusi, eelkõige selles osas, kas ta järsku ühel hetkel ära ei tüdine, aga seda kirge, siirust ja tahtmist on sellel seltskonnal küll. Säravad silmad nagu proletaarmadrustel.»

Kuidas aga on teooriaga, et Kender on Reformierakonna mees, kelle Sirbi etteotsa panemisega soovitakse lüüa kaks kärbest ühe hoobiga: tehes «omale» teene ja saades lahti Sirbi praegusest kaadrist? Konkreetselt on nimetatud kahte nime – Kristen Michal ja Rain Rosimannus –, keda nähakse Kenderi skeemi autoritena.

Väljataga ütleb, et tema ei ole Kenderi teemal Michali ja Rosimannusega rääkinud.

Samas tekitab kahtlusi kogu toimunu kiirus. Eilses Päevalehes tsiteeriti Sirbi endist toimetajat Valle-Sten Maistet, kes ütleb, et Reformierakonna juhtpoliitikud sundisid Toomas Väljatagat otsuseid tegema. Maiste käsutuses olevat ka erakirjavahetus, mis väidet kinnitab.

Toomas Väljataga ise eitab nii survet kui ka selleteemalise e-kirja saatmist. Postimehe andmetel on tegu hoopiski tema venna Märt Väljataga (ajakirja Vikerkaar peatoimetaja – toim) kirjaga Maistele. Märt Väljataga kinnitabki Postimehele, et ta on tõepoolest Valle-Sten Maistele ühe kirja saatnud, kus mainis Michalit ja Rosimannust, aga ta lisab, et see oli küsivas vormis copy-paste'i-lõik ühest Päevalehe intervjuust, aga mitte konkreetne väide, et nii asjad toimusidki. Samas ütleb temagi, et kuigi ta täpselt ei tea, mis juhtus, siis see, kui kiiresti Kender Sirbi etteotsa sai ja kui kiiresti kultuuriministeerium nõusse jäi, tekitab kahtlusi küll. On neil alust? Ei tea. Kindlasti on aga ministeerium kogu teemat halvasti hallanud, mugavalt oma rolli pisendanud ja Toomas Väljatagat ära kasutanud.