Saaremaa Salme ja Torgu valla randu reostava parafiini peavad vastavalt seadusele koristama kohalikud omavalitsused, kirjutab Saarte Hääl.
Saaremaa parafiinireostuse peavad koristama omavalitsused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile ilmus Saarte Hääle veebi kuulutusterubriigis üleskutse: «Kallis kaasmaalane, tule ja aita ära koristada laiaulatuslik parafiinireostus, mis riivab silma ja rikub loodust!».
Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haameri kinnitusel selline üleskutse nendega kooskõlastatud ei ole. «Meie ja päästjate sõnum kohalikele omavalitsustele oli, et reostuse koristamine on omavalitsuste korraldada,» kinnitas Haamer.
Reostus jääb Salme ja Torgu valla randa, kokku umbes 30 kilomeetri ulatuses. Konkreetset tähtaega koristustöödeks antud ei ole, sest tegemist on töömahuka protsessiga.
Torgu vallavanem Tiit Põld märkis, et vabatahtlikke koristustöödel osalema kutsuda ei saa, kuna praegu on valget aega vaid siis, kui tööealised inimesed on tööl ja koolilapsed koolis.
Ühe võimalusena näeb ta kohustada maaomanikke koristama randa nende kinnistu piires, kuid enamik maaomanikke on kas mandril või välisriikides. Päästeamet on lubanud anda koristustöödeks kindad ja kilekotid. Miks riik ise koristustöödega ei tegele, Põld öelda ei osanud.
«Loomulikult ei saa eeldada, et kord viie aasta jooksul juhtuva õnnetuse puhuks peetakse mingit hulka inimesi palgal,» arvas ta. Samas on vallavanema arvates taas tegemist olukorraga, kus riik lükkab oma kohustused omavalitsuse kaela.
Peamised reostuspiirkonnad on Põllu teada Kaunispe sadamas ja Türju rannas. Seda, et reostusmaterjalist võiks küünlaid või tulehakatist teha, ta soovitada ei julge. «Kuid üks kohalik väitis, et see parafiin mitte ei sula, vaid põleb. Las tuleb vastus, et tegemist on inimestele ohutu materjaliga,» soovitas ta küünlameistritel kannatust varuda.
Päästeameti pressiesindaja Viktor Saaremetsa sõnul tulenes otsus teha reostuse koristamine ülesandeks kohalikele omavalitsustele seadusest.
«Hädaolukorra seadus antud juhul ei rakendunud, sest reostuse kogumaht jäi alla viie tonni ja see pole loodusele piisavalt ohtlik,» selgitas ta.
Samas on päästeamet igati valmis omavalitsusi aitama, kuid Saaremetsa sõnul pole keegi nende poole abi saamiseks pöördunud.