Kava muuta Türgi suurimas linnas Istanbulis asuv kuulus Hagia Sophia taas mošeeks vallandas Türgi ja Kreeka välisministeeriumite vahel sõnasõja.
Kreekat ärritas kava muuta Hagia Sophia mošeeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
537. aastal Bütsantsi keisri Justinianus I korraldusel valminud Hagia Sophia on bütsantsi arhitektuuri üks kuulsamaid mälestusmärke. Kuni Konstantinoopoli langemiseni 1453. aastal oli tegu patriarhaadi peakatedraaliga, ottomanide vallutuse järel kasutati sama pühakoda aastatel 1453-1931 mošeena. Türgi vabariigi rajaja Mustafa Kemal Atatürk avas seal 1935. aastal muuseumi, mis on seal tänaseni, vahendas uudisteagentuur AFP.
Türgi asepeaminister Bulent Arinc viitas aga võimalusele, et Hagia Sophiast võib saada uuesti mošee. Kreeka võimud reageerisid sellele aga valulikult.
«Türgi ametnike korduvad väljaütlemised muuta Bütsantsi kristlikud kirikud mošeedeks on miljonite kristlaste usutunde solvamine,» teatas Kreeka välisministeerium oma avalduses.
«Kreeka negatiivne suhtumine Ottomani ajastu kultuurimälestistesse ja pühakodadesse on hästi teada,» vastas seepeale Türgi välisministeerium, teatades, et neil pole Kreekalt usuvabaduse osas midagi õppida.