Suri okupatsioonide muuseumi asutaja

Teelemari Loonet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olga Kistler-Ritso (vasakul).
Olga Kistler-Ritso (vasakul). Foto: Egert Kamenik / Postimees

18. novembril suri okupatsioonide muuseumi asutaja Olga Kistler-Ritso.

Kistler-Ritso sündis 26. juunil 1920. aastal Ukrainas. Ta käis koolis Tallinnas ning lõpetas 1944. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. 1944. aasta sügisel põgenes ta Saksamaale, kus töötas põgenikelaagris silma- ja lastearstina. 1949. aastal emigreerus Ameerika Ühendriikidesse, kus tal õnnestus sihikindla töö tulemusena avada oma silmakirurgia praksis ja saada enda erialal tunnustatud spetsialistiks.

Kistler-Ritso hoidis end Eestis toimuvaga pidevalt kursis. Esimest korda pärast Eestist lahkumist külastas ta oma kodumaad ja lähedasi 1976. aastal. 1990. aastatel tekkis perekond Kistleril soov Eesti heaks midagi teha. 1998. aastal loodi nii Ameerika Ühendriikides kui Eestis Kistler-Ritso Sihtasutus Eesti lähiajaloo uurimiseks ning sündis idee asutada muuseum.

Okupatsioonide muuseum avati 2003. aasta juulis. Muuseum on eriline, kuna on esimene spetsiaalselt muuseumiks ehitatud hoone Eestis ning selle rajamist finantseeriti ainult eraannetuse toel.

Olga Kistler-Ritso oli lahkudes 93-aastane ning elas koos abikaasaga Redmondis, Washingtoni osariigis. Sihtasutuse juhtimise andis ta üle oma tütrele Sylvia Thompsonile.

Kistler-Ritso Sihtasutus toetab ka Stanfordi Ülikooli raamatukogu Balti õpingute programmi, mille eesmärk on tegeleda Baltikumi materjali kogumisega, tutvustada Baltikumi temaatikat USAs ning teha koostööd okupatsioonide muuseumiga.

Okupatsioonide muuseumis on avatud näitus «Olga Kistler-Ritso – naine, kes kinkis Eestile muuseumi», mis annab ülevaate muuseumi asutaja elust. Näitusega saab tutvuda ka muuseumi koduleheküljel  www.okupatsioon.ee. Stanfordi Ülikooli raamatukogu juhtimisel on valminud ka samanimeline intervjuufilm.

Copy
Tagasi üles