Rühm matemaatikaõpetajaid saatis haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele avaliku pöördumise, kus tungivalt nõutakse Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (REKK) matemaatika eksamikomisjoni esimehe Helgi Uudelepa väljavahetamist.

Uudelepa juhitud komisjon on viimastel aastatel tekitanud olukorra, kus õpetajad ei tea enam, kuidas REKKi tõlgenduses õigesti õpetada ja abituriendid ei tea, mida ja missuguses mahus võidakse nende käest eksamil küsida, seisab pöördumises.

Õpetajad kirjutavad ministrile, et kümme aastat on eksami- ja kvalifikatsioonikeskus korraldanud matemaatika riigieksameid, kuid seni pole möödunud ühtegi aastat, kus matemaatika riigieksam oleks möödunud probleemideta.

«Siinkohal tasub meenutada massilist eksamitööde mahakirjutamist või ülesannete tekstide õpilasteni jõudmist enne eksami toimumist.»

Sel varakevadel ilmus ajakirjanduses mitu artiklit, kus autorid väitsid, et reaalained ei ole keskkoolilõpetajate seas populaarsed.

Ministrile saadetud kirjale allkirjutanud leiavad, et matemaatika riigieksameid valitakse järjest harvemini seetõttu, et matemaatika riigieksamit korraldav komisjon teeb juba aastaid mitterahuldavat tööd.

Näiteks ei ole olnud kooskõlas ülesannete raskus ja töö sooritamiseks antud aeg. Õpilased jäid tõsisesse ajahätta nii 2006. kui ka 2007. aasta eksamiülesannete lahendamisel.

Ka REKKi poolt matemaatikaeksami kohta avaldatud eelinfo ametlikul veebilehel ning tegelikud eksamiülesanded pole aastatel 2006 ja 2007 olnud omavahel vastavuses.

Eksamikomisjoni poolt antud info kohaselt kontrollitakse eksamitöö esimese osaga põhiteadmiste- ja oskuste omamist ja nende kasutamise oskust elulistes situatsioonides.

2006. aasta eksamil olid õpetajate nägemuses esimese osa seitsmest ülesandest neli sellised, mille puhul ei saa kõnelda põhiteadmiste- ja oskuste kontrollimisest.

2006. aasta eksami teise osa ülesannetest vähemalt kaks on olümpiaaditaseme ülesanded, selliseid ei tohi eksamitöös olla, kirjutavad pedagoogid.

2007. aasta eksamitöö teise osa neljast ülesandest on vähemalt kaks olümpiaadiülesannet.

Õpetajad rõhutavad ministrile saadetud pöördumises, et matemaatika riigieksami ülesanded peavad olema koostatud nii, et ka tavaklassis õppinud õpilasel on võimalik eksam sooritada maksimumtulemusele.

«Me peame täiesti ebanormaalseks olukorda, kus eksamit ei soorita 457 abiturienti 6302, nagu juhtus 2006. aastal,» teatavad nad.

Tegelik läbikukkujate arv olevat vähemalt saja inimese võrra suurem, sest eksamitulemusi on matemaatikaõpetajate hinnangul teadlikult võltsitud.

Sellest annab tunnistust eksamitulemuste histogramm REKKi ametlikul veebilehel, mille järgi näiteks 18 punkti sai 7 õpilast, 19 punkti 3 õpilast, 20 punkti 188 õpilast ning 21 punkti 63 õpilast.

Eksamikomisjon polevat aga eelmise eksami vigadest mingisugust õppust võtnud, vaid keeravat kogu õpetajate protesti huumoriks.

Komisjoni poolt pedagoogidele antud humoorikaid vastuseid saab pedagoogide kinnitusel lugeda REKKi veebilehelt tänase päevani.

Sellisest olukorrast on matemaatikaõpetajate kinnitusel vaid üks väljapääs:

«Matemaatika riigieksami komisjonile tuleb leida uus esimees, kes suudab aru saada sellest, et eksamit sooritavad mitte professionaalsed matemaatikud, kes suudavad läbi näha ülesandekoostajate sügavmõttelisust, vaid koolilapsed ja sedagi vaid ainult ühe korra elus,» manifesteerib 12 allakirjutanut.

Soovijatel on veebilehel võimalik allakirjutanutega liituda.

Toimetas Rando Tooming, PM online