Kuidas käsitleda Soomet ja soomlaste käitumist külma sõja ajal, Nõukogude Liidu surve all? Miks mitte huumori võtmes, nagu teeb seda oma filmis «Meeletu august» («Mieletön elokuu») Taru Mäkelä. Just komöödia, küll väga raske žanr, annab režissööri sõnul tänuväärt võimaluse vaadata tagasi tollele paranoilisele ajastule.
Viimane teeb soomlasi siiani ettevaatlikuks. Üks Helsingi psühhoanalüütik märkis koguni, et mida muud need Sofi Oksaneni Eesti-teemalised raamatudki on kui soomlaste eneste lugu, millest neil on raske otse rääkida – kuigi Soome ei olnud okupeeritud, sundis see oma riigi eksistentsi kaitsmise nimel omaks võtma poliitilist ja kultuurilist kollaboratsionismi, ka astuma vastuollu oma südametunnistusega.
Seega võiks «Meeletu august» olla vägagi huvipakkuv ka eestlastele.
Lääs kohtub idaga
Siiski on ajalooline ja poliitiline taust siin vaid kulissiks soomlannast kübarategija ja tšehhi muusiku armastusloole. On 1962. aasta. Berliini müüri ehitamine on jaganud maailma lõplikult kaheks ja see kihiseb poliitilistest pingetest. Et kindlustada oma mõjusfääri, on Moskva ja tema liitlased kuulutanud Helsingi maailma noorsoo- ja üliõpilasfestivali pealinnaks.
Poliitilis-kultuurilisi üritusi ei jõua kokku lugeda. Külalisi on sajast riigist umbes 12 000. See on esimene kord, kui helsinglased kohtuvad kümne päeva jooksul nii suure hulga välismaalastega.
Film algab sellega, kuidas KGB annab kolmele tšehhi džässmuusikule välispassid ja loeb neile sõnad peale, kirjeldades kapitalismi ohte. «Delegatsiooni» pannakse juhtima kohaliku parteibossi poeg – süsteemi väike mutrike, kes peab jälgima, et lääne imperialistid ei varastaks nende kommunistlikke poegi, st et Tšehhi delegatsioon ei «hüppaks ära» läände.
Eriti kahtlane tegelane on saksofonist Jan (Miroslav Etzler), kes elas enne Talvesõda Helsingis, mängis ühes sealses ööklubis pilli ja oli suhtes Elsa-nimelise soome naisega. Seda enam, et toosama Elsa (Aki Kaurismäki filmidest tuttav Kati Outinen) elab Helsingis edasi – peab nüüd juba keskealisena koos oma õetütre Minniga (Elena Leeve) kübarapoodi ja tegeleb vabal ajal ennustamisega. Tema klientide sekka kuuluvad kõrged ametnikud ja poliitikud, isegi president Kekkoneni annab ta nõu…
Eesti vaatajale taustaks:
see oli aeg, kui Soomes olid majanduslikult ja ka poliitiliselt rasked ajad ning muudatused sealses regionaalpoliitikas ja põllumajanduses sundisid parema elu otsinguil riigist lahkuma sadu tuhandeid inimesi.
Elsa peab Jani surnuks ega usu oma silmi, kui näeb ühel päeval oma väikese konservatiivse kübarapoe aknast meest tulemas. Ta on oma tunded aastate jooksul alla surunud ja nende ülessoojendamine võtab vaid kümme päeva Soomes viibivalt Janilt üksjagu aega, pealegi on igal pool nuhkide valvsad silmad ja ka liikumisvabadus pole iseenesestmõistetav.
Helsingi tänavatel, mis täituvad karnevalide ja poliitiliste marssidega, läheb samal ajal aga poliitiliseks käsikähmluseks ja soomlased raporteerivad asjade kulust ka külma sõja teisele poolele, president Kennedyle.
Muide, üks kõrvaltegelastest on filmis USA noorkommunist Lee Harvey Oswald, kes saabub Helsingisse, et olla lähemal Nõukogude Liidule, ja kes aasta pärast korraldab president Kennedyle atentaadi. Filmis võrgutab ta vaid soome tüdrukuid...
Festivalile oodatakse ka Juri Gagarinit, kes peaks soomlastele ja kogu maailmale propageerima Nõukogude Liidu saavutusi, kuid ka tema piiratakse ümber naiste imetluse ja armastusega...
Mõõduks inimese vabadus
Jani ja Elsa armastus ärkab uuesti ellu, nad suudavad petta nii Tšehhi saatkonna kaitsepolitsei «koeri» kui ka Soome kaitsepolitseid Supot. Noor tšehhi politruk, kes Jani valvama peaks, armub Elsa õetütresse Minnisse.
Film on kirevalt hoogne ja värviline, kuid vahel tuleb kurku ka väike klomp, sest eestlasel tuleb meelde suletud aeg, kus siiski olid oma väikesed avaused, olgu või läbi raadioragina kostvad lääne roki- ja džässimeloodiad.
Taru Mäkelä komöödia sõnum on, et hoolimata poliitilistest süsteemidest ja võimuhierarhiatest on oluline inimese vabadus. Inimese elu ja kodanikujulgus on kõige mõõdupuu.
Stsenarist Raija Talvio kirjutas filmi käsikirja kümme aastat. Mäkelä ütleb, et see on nagu pikk kiri, mis nüüd vaatajatele ulatatakse, lootuses, et see avab mälu ja südamed.
«Meeletu august» linastub 27. ja 28. novembril kinodes Coca-Cola Plaza ja Solaris. Seansid juhatab sisse Taru Mäkelä
«Meeletu august»
Režissöör Taru Mäkelä
Soome 2013