Rahvaliidu üks juhtfiguure Jaak Allik rääkis, et tõenäoliselt otsustab erakonna kongress sotsidega mitte liituda ning seepärast lahkuvad poliitiliselt aktiivsed inimesed ise teistesse erakondadesse ja need, kes ei taha Rahvaliidu lagunemist, mängivad erakonna tegemist edasi kuni järgmise aasta valimisteni.
Kas Rahvaliidu ja sotside ühinemisest midagi välja tuleb, seda näitab Alliku sõnul kongress. «Üsna kahtlane, et seal saadakse kaks kolmandikku hääli,» kahtles Allik täna ETV saates Terevisioon.
Ta rääkis, et küsitluste järgi ületab järgmistel parlamendivalimistel künnise neli erakonda. «Aga kui kongress ühinemist heaks ei kiida, siis osa rahvaliitlastest lahkub erakonnast,» sõnas Allik. Osa lahkub teistesse erakondadesse ja osa lahkub poliitikast jäädavalt. «Teine osa, mis Rahvaliitu edasi mängib, mängib kuni valimisteni ja siis otsustab rahvas.»
Ta lisas, et eraldi jääv Rahvaliit valimistel riigikokku ilmselt ei pääse. «Ma peaks olema imestunud küll, kui sellest parlamendipartei tuleb, isegi kui Arnold Rüütel ise kandideerib riigikogu valimistel.»
Rahvaliidu lõhe ühele poole jäävad tema hinnangul need, kes ei taha olla parlamendis viie kohaga ja kogu aeg punast nuppu vajutada ja teisel poole need, kes mõtlevad oma tulevikule ega näe oma kohta sotsiaaldemokraatide hulgas. «Aga on teisi erakondi ning võib ka sinna minna,» nentis ta.
Rahvaliidu teise poole eesotsas on Villu Reiljan, Arnold Rüütel, Mai Treial, Janno Reiljan ning peale Arnold Rüütli on kõik nad Alliku väitel öelnud, et nad riigikogu valimistel ei kandideeri. «Mul on natuke segane, kes teisel poolel hääli hakkavad tooma. Aga eks elu elu näitab ja kui nad Rahvaliidu nime alla alles jäävad, siis valmistulemused näitavad.»
Veel ütles Allik, et see on ajaloos teine kord, kui Rahvaliit ja sotsiaaldemokraadid on ühel pool barrikaade. «Esimene kord oli 2005, kui Villu Reiljan tormas ise kohe sotsiaaldemokraatide peakontorisse erakondi ühendama. Nüüd on teine võimalus. Muidu on ikka nii, et üks väike pool on valituses aidanud parempoolseid, olgu siis rahvaliitlased või sotsid. Kui on oldud opositsioonis, siis esitatakse samu eelnõusid, mida enne valitsuses põhja lasti ja nii on see 20 aastat kestnud. Nüüd võiks tõesti need asjad ühendada, sest programmid on ju väga sarnased,» rääkis Allik.
Enda kohta kinnitas praegu Viljandi maakonnaühenduse juhatusse kuuluv Allik, et pole kunagi ühestki parteist ära astunud ega üle hüpanud. «Partei on nagu abielu, seni kuni teda päästa saab, tuleb teda päästa, mitte uue naise juurde joosta. Selline ülehüppamine pole aus, aga Eesti poliitikas on see väga kombeks,» möönis Allik.
Süüdlaseks Rahvaliidu hääbuvas maines ei pea Allik kedagi konkreetselt, vaid põhjusi tuleb otsida erakonna loomisest maarahva parteina. «Oleme jõudnud selleni, et linnades on toetus null. See on sünnitrauma. Muulaste seas on toetus null. Need kaks on väga suured valijate sektorid. Intelligentsi seas on toetus null. Ma ei pea tõenäoliseks, et praegu erakond saaks riigikogusse.»