Päästjad riskivad eluga, et inimesi kokkuvarisenud kaubanduskeskuse rusudest välja kaevata, kuigi lootust kedagi elavana leida enam sama hästi kui pole.
Leinav Läti seisab silmitsi valusate küsimustega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seistes pühapäeva hommikul Riias kokkuvarisenud kaubanduskeskuse juures, tundub, nagu seisaks massihaua kõrval. Ümberringi on vaikne – kahe suure buldooseri mootorid vaikivad, kraanad seisavad liikumatult ja päästjad ei käi edasi-tagasi. Võrreldes viimaste päevadega on see harjumatu.
Kaubanduskeskuse lähedal telgis korraldati politsei, päästeameti juhtide ja ekspertide kohtumine. Arutatakse, mida teha edasi. Telgi lähedal, politsei tõkete juures on aga tuhandeid põlevaid küünlaid ning hunnikute viisi lilli, mis tugevasti lõhnavad.
Päästetööd – täpsemalt inimohvrite otsimine – peatati laupäeva õhtul. Kokkuvarisenud hoone rusudest oli eilseks leitud 54 surnukeha. Mitme inimese saatus on aga teadmata ja nad võivad olla endiselt hoone varemetes. Politsei andmetel on neid inimesi maksimaalselt seitse.
Päästetöid otsustati jätkata teistsuguse strateegiaga – kontrollitud varingute abil hoonet järk-järgult lammutades. Läti siseministeeriumi kantsleri Ilze Pētersone-Godmane kinnitusel pole teisiti võimalik, sest oht on liiga suur. Appi võeti ka lammutusekskavaator, mis eemaldab ebastabiilseid kandekonstruktsioone, et päästemeeskonnad saaksid ohutult tööd jätkata.
Kui laupäeva õhtul enne õhtul kella kuut toimus kolmas varing – see hõlmas umbes 25 ruutmeetri suurust piirkonda, mida päästetöötajad ei olnud jõudnud veel läbi otsida –, käisid sealsamas päästetööd ja varingu hetkel viibis hoones kümneid päästetöötajaid. Õnneks keegi vigastada ei saanud.
Varingu põhjus teadmata
«Katuse kolmas varing näitas, millise riski piiril me tegelikult enne töötasime,» ütles päästeteenistuse asejuht Kristaps Eklons. Kuna kiirabi esindaja Armands Ploriņši sõnul on võimalus, et rusude vahelt keegi elusana leitakse, nullilähedane, siis ei saa Eklonsi sõnul päästjate eluga riskida.
Päästjaid on aga kritiseeritud, et nad töötavat liiga aeglaselt, ja osa inimesi on avaldanud mõistmatust, miks keeldus Läti teiste riikide, näiteks Venemaa ja Eesti abist. Eklonsi sõnul ei seisne aga päästetööde aegluse põhjus tehnikas või inimestes.
Probleemiks on ruumipuudus, sest turvalisuskaalutlustel tohib korraga hoones töötada kõigest mõnikümmend inimest. Päästjad töötavad valdavalt käsitsi, tõstes ükshaaval iga rusutükki, et selle alt surnuid või elavaid otsida. «See on juveliiritöö,» kirjeldas päästeteenistuse endine juht Aivars Straume.
Viimasena toodi hoonest elusana välja toidupoe Maxima 20-aastane kassiir Martins. Kaheksa tundi rusude vahel elu eest võidelnud Martins päästeti ööl vastu reedet kella kolme ajal. Tema mõlema käed ja jalad on murdunud, samuti on tal peatrauma ning viga on saanud ka siseelundid. Noormees tuli üleeile teadvusele, kuid on endiselt väga raskes seisundis ning taastumine nõuab keerulist ja pikaaegset ravi.
Varingu põhjus pole ikka veel selge. Katastroofi põhjusi otsivad eksperdid kalduvad üha enam arvama, et seda ei põhjustanud mingi üks konkreetne põhjus, vaid pigem hulk tegureid. Näiteks on räägitud ehituskonstruktsioonide valest materjalist, projekteerimisel tehtud arvutusvigadest ja liiga suurest raskusest katusel, kuhu paigaldati haljaskatust.
Segadus alarmiga
Ehitusfirma Re&Re on eitanud hoone madalat ehituskvaliteeti. Ettevõtte teatel tegid nad aga ise vaid 20 protsenti töödest, ülejäänu delegeeriti alltöövõtjatele. Mitu ehitajat on avaldanud internetis arvamust, et ehitatud on hooletult.
Tragöödias mängis rolli veel üks faktor. Hukkunuid ja vigastatuid oleks kindlasti olnud vähem, kui inimesed oleks pärast hoiatusalarmi tööle hakkamist evakueeritud ning valjuhääldite kaudu oleks kõigile antud käsk hoonest lahkuda.
Kui näiteks Norvik Banka töötajad ja mitmed teised keskuses asunud poed ja teenused peatasid alarmi peale töö, siis Maxima kassiirid eirasid signaali. Samuti ei pööranud alarmile tähelepanu paljud külastajad, jätkates ostlemist. Osa klientidest küsis turvatöötajatelt, mida nad peaksid tegema ja kas alarmi tuleks tõsiselt võtta. Viimased aga vastasid, et alarm on tehniline viga ja mingit põhjust muretsemiseks pole.
«Tuletõrjealarm läks tööle hoone teises osas, kus ehitajad tegid keevitustöid,» selgitas Maxima Läti juht Gintaras Jasinskis. «Meie turvatöötajad tegid kõike õpetuse järgi: kontrollisid ala ekraanilt, läksid alla asja uurima ja ehitustöölisi küsitlema. Kuna midagi kahtlast ega ohtlikku sealt ei leitud, siis evakuatsiooni välja ei kuulutatud.»
Hoiatussüsteemi eest vastutava ettevõtte Vesmann juhi Maris Vesmanise sõnul ei vasta aga tõele jutt, nagu oleks alarmi käivitanud suits. Tema sõnul hakkas hoiatusalarm tööle hoopis vee tõttu. Seega võis veetorude purunemine olla esimene märk saabuvast katastroofist.