Õppetoetust taotles vaid väike osa neist, kes seda saaksid
26. november 2013, 09:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vajaduspõhist õppetoetust taotles sügissemestril vaid 16 protsenti sellel aastal õppima asunud 14 000 tudengist, ehkki õigus oleks seda saada 33 protsendil.
Natuke üle poole neist, kes avalduse esitamise korral oleksid õppetoetuse saanud, ei hakanudki seda taotlema.
Haridus- ja teadusministeerium viis septembri taotlusvooru järel läbi ulatusliku analüüsi, et uurida, miks sai septembris õppetoetust tunduvalt vähem inimesi kui algselt prognoositud. Analüüsist tuli välja, et probleem seisnes eelkõige õppetoetuste taotlusaktiivsuses, mitte -tingimustes.
Kõrghariduse osakonna juhataja Helen Põllo sõnul oli nii madal huvi taotlemise vastu talle üllatuseks. «Septembri taotlusvoor näitas, et 52 protsenti neist, kes toetust oleksid saanud, ei hakanud seda taotlemagi,» sõnas Põllo.
«Me paneme nii tudengitele, üliõpilasesindajatele kui ka ülikoolidele südamele, et toetuse saamiseks peab tudeng seda taotlema. Järgmine taotlusvoor avaneb 2014. aasta veebruaris ning usun, et koos kõikide partneritega saame kasvatada teadlikkust ja eelkõige huvi õppetoetuste vastu,» rääkis kõrghariduse osakonna juhataja Helen Põllo ning lisas, et õppetoetust saaks taotleda ju iga arvuti taga ja Eesti.ee keskkonnas – vajalik on vaid ID-kaardi olemasolu.
Sellel sügisel asus Eesti kõrgkoolides õppima 14 113 tudengit, kellel oli õigus taotleda vajaduspõhist õppetoetust. Analüüsis vaadeldi õppetoetuste taotlemise tingimuste raames tänavu sisse astunud tudengeid. Neist vastas vajaduspõhiste õppetoetuste saamise tingimustele 32,8 protsenti ehk 4632 õppurit oleks taotlemise korral saanud sellel poolaastal vajaduspõhist õppetoetust. Samas esitas septembri jooksul taotluse vaid 3642 tudengit ning neist kvalifitseerus õppetoetuse tingimustele 2270 isikut ehk 16 protsenti.
Sellel aastal kõrgkooli õppima asunutele rakendusid esmakordselt vajaduspõhised õppetoetused. Varasematel aastatel sisse astunud üliõpilastele kehtib nominaalaja lõpuni hinnetepõhine, 56-eurone õppetoetus.
Vajaduspõhine õppetoetus on mõeldud üliõpilastele, kelle pereliikme keskmine sissetulek jäi alla 280 euro pereliikme kohta kuus. Kui sissetulek pereliikme kohta ei olnud suurem kui 70 eurot kuus, siis on toetuseks 220 eurot kuus; kui sissetulek pereliikme kohta jäi vahemikku 70–140 eurot, siis on toetuseks 135 eurot kuus; kui sissetulek pereliikme kohta oli vahemikus 140–280 eurot kuus, siis on toetuseks 75 eurot kuus. Toetus vormistatakse pooleks aastaks ning järgmine taotlusperiood avaneb 2014. aasta veebruaris. Vajaduspõhiste õppetoetuste lõplikul rakendamisel kahekordistub ka nende jaoks riigieelarvest eraldatud raha.