Riia tehnikaülikooli professor Leonid Pakrastinõš rääkis raadiojaamale Baltkom antud intervjuus, et valitsus distantseerus turvakontrolli süsteemi küsimustest, luues nii soodsad tingimused musta töötasu saamiseks ehitusvallas.
Läti professor: meie ehitajad kontrollivad ise oma töid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehituskonstruktsioonide kateedri juhataja asetäitja meenutas, et varem kontrolliti töid igas staadiumis – vahetult enne seda, kui algasid ehitustööd, vaadati üle ka krunt. Nüüd pole see enam riiklik ülesanne, see anti omavalitsustele ning need omakorda lükkasid vastutuse nendele samadele ehitajatele.
Professor Pakrastinõš rõhutas, et Läti rahvusliku kunstimuuseumi restaureerimisel tekkinud probleemid ja hiljutine Zolitūde tragöödia on halvenenud olukorra tulemuseks.
Ta nentis, et nüüd kontrollivadki ehitajad iseennast.
Professor ütles isiklikule ja rahvusvahelisele kogemusele tuginedes, et Maxima katastroof eri juhtunud ühe vea tõttu.
«Iga ehituse juures eksisteerib nn usalduse koefitsient. See välistab olukorra, kus katastroofini viib vaid üks põhjus. Minimaalne põhjuste arv on kolm. Reeglite järgi on esimeses järjekorras asjaolude halb kokkusattumine.»
Professor rääkis, et Lätis eksisteerib tänase päevani kaks projekteerimise normatiivi: Läti ehitusnormid ja Euroopa normid.
«Läti normid on 25 aastat vanad ja neis pole näiteks määratud ära katusele lubatavat lumekoormust. Täpsemalt, kohalikud normid näevad ette lume koristamist, Euroopa norme kasutades peab aga arvestama lumekoormusega. Euroopa normide järgi ehitades läheb objekt kallimaks, selles ongi põhjus,» rääkis ekspert.
Professori sõnul on hädavajalik topeltstandardite süsteemi likvideerimine, kuna see võimaldab ehitusfirmadel kvaliteedilt kokku hoida.
Varingus Riia ostukeskuses, kus lisaks Maxima supermarketile oli ka teisi poode, hukkus 21. novembril 54 inimest.