President Toomas Hendrik Ilves ütles täna Eesti Koostöö Kogu korraldatud konverentsi «Eesti kui väikeriik» avakõnes, et väiksus ei ole Eesti jaoks puue, kui just inimesed ise end just ise väikeseks, suutmatuks ja vähetähtsaks ei mõtle.
Ilves: väiksus ei ole Eesti jaoks puue
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
27. november 2013, 13:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Väiksus, ka riigi ja ühiskonna jaoks, võib olla koguni eelis, eriti tänapäeva tehnoloogiliselt arenenud ühiskonnas, kus ollakse mures, et masinad võtavad inimestelt töö ning mil suurus pole enam tingimata konkurentsieelis," ütles riigipea.
Ta lisas, et väiksus tähendab võimalust olla paindlik, kiire, innovatiivne ja proovida julgelt uusi lahendusi, nagu on tehtud teinud e-riigiga. Samuti võimaldab väiksus tema sõnul olla kogukondlik ehk igale inimesele kättesaadav.
President rõhutas, et sündida Eesti moodi sidusasse ühiskonda, ei oleõnnetus, see võib olla hoopis õnn. «Dünaamilises väikeriigis on võimalik jõuda igaüheni. Meil on võimalik mõelda ühised otsused loogiliselt läbi ja arutada neid omavahel. Meil on võimalik teha vajalikke muutusi kiiresti ja inimlikult,» sõnas ta.
Samas tõdes Ilves, et konverents «Eesti kui väikeriik» poleks inimesi kokku toonud, kui inimesed oma väikeriiki sündimise õnnest üheselt rõõmu tunneksid ning kui Eesti suurimaks mureks olekski ühe kultuuriajalehe segane seis, mida viimaste päevade avalikku arutelu jälgides võinuks arvata.
«Muidugi on kultuur ja selle adekvaatne kajastamine oluline, seda eriti väikerahvale. Meile on oluline, et otsuseid tehakse hea tava reeglite järgi ja inimesi koheldakse respektiga. Sest, nagu olen korduvalt toonitanud: siin tunnevad kõik kõiki, ja avalikust saab kergesti isiklik. Ütleksin, et liigagi kergesti. Väikeses ühiskonnas tehtud väikseidki vigu võidakse tõlkida, või tõlgendada, või ka paisutada, riskiks riigi ja rahvana edasi kestmisele. See eristabki Eestit kõige selgemini suurriikidest. Seal ei ole alles jäämine kunagi teema, ammugi küsimärk,» lausus ta.
Samal ajal ei ole Eesti ka nii väike, et inimesed peaksid kõiges ühel meelel olema, ka väikeriigis võib austada erinevaid arvamusi, lubada endale vaidlusi, nägemata vastaspooles tingimata vaenlast, teha ruumi uutele ja ootamatutele võimalustele, tõdes riigipea.
«Oma riigi korraldamine pole vaid valitsuse ja parlamendi asi. Meist igaüks võib ideid välja pakkuda. Põhjendatud kriitika loovate ettepanekute vormis peakski olema meie diskussiooni vaim. Alati saab teha veel paremini. Pakkuge aga julgelt, mida ja kuidas,» julgustas ta.
Ilvese sõnul saab väiksusest probleem siis, kui inimesed ise jäävad paigale ja muutuvad liiga mugavaks. Ta meenutas viimase kahe aastakümne suuri, selgeid ja õigeid valikud, mis on määranud Eesti koha maailma poliitilisel kaardil – õigusriik, Euroopa Liit ja NATO.
«Aga on olnud ka otsustamatust ja tegevusetust, mis Eesti väiksuses, ja paraku ka väikluses, võimenduvad. Administratiivjaotus, halduskoormus, sisserändepoliitika ja hariduskorraldus on mõned valdkonnad, kus olemasolevad lahendused ei toimi täna enam piisavalt hästi. Aga uusi, mõistlikke ja kestlikke lahendeid ega kokkuleppeid ei ole,» tõdes ta.
Ilves märkis, et liigses stabiilsuse lootuses oleks suur viga peletada eemale neid, kes mõtlevad teistmoodi ja pakuvad lahendusi, mida pole nähtud Soomes, Saksamaal ega võib-olla veel mitte kusagil. «Kõik teemad peavad olema laual. Eesti vajab ideid rohkem kui ideoloogiaid,» sõnas riigipea.
Ta möönis, et olles jõudnud praegusele arengutasemele ja arvestades tänase Euroopa üldist majanduslikku keskkonda ning rahvastikuprotsesse, ei saa oodata kriisieelse aja hüppelise arengutempo jätkamist, see tähendab, et me peab tegema valikuid – see võib tähendada ka loobumisi, varasemate lootuste ja ootuste ümbermõtlemist.
Tema sõnul tasub pettumuse kõvahäälse väljendamise asemel rahulikult küsida, mida Eesti vajab, mida me suudame veel ära teha ja kui palju oleme nõus selle nimel pingutama.
Ilvese hinnangul tähendab valikute tegemine igapäevaseid vastuseid lihtsatele küsimustele: «Kas mingisugune kõrgharidus võimalikult paljudele, või maailmatasemel kõrgharidus parimatele ja hea, kaasaegne kutsealane ettevalmistus kõigile soovijaile? Kas esimese klassi maantee ülesõitude, müraseinade ja põdrasildadega tempoga 6 kilomeetrit aastas ja 5 euromiljonit kilomeetris, või kiiremini teostatavad lihtsamad lahendused? Kas uued saatkonnad ja diplomaadid mõjukamaks muutuvates riikides üle maailma või hoopis lisajõud meile majanduslikult tähtsatel lähiturgudel ja Brüsselis? Kas uued, aga ühetaolised omavalitsusüksused vanade ülesannetega, või vanad, kuid erinevad vallad ja linnad, mille roll on tänaseid olusid arvestades uuesti läbi mõeldud? Kas solidaarne ühetaolisus maksude ja toetuste osas või keerukam, vajadustepõhine süsteem?»
Riigipea märkis, et valida ei tule mitte õige ja vale, halva ja veel halvema vahel, vaid teha valikuid, mis vastavad tänastele võimalustele ja vajadustele kõige paremini.
«Eesti ei saa lubada raiskamist. Sealhulgas inimeste eluenergia raiskamist. Ärme otsi kergema vastupanu teed. Teeme Eesti suuremaks ja korda,» lausus Ilves.