32 protsenti tuhandest värske uuringu käigus küsitletud inimesest tunnistas, et suhtuvad diskrimineerimise problemaatikasse Eestis üldjuhul negatiivselt – teisisõnu ei huvita neid jutt võrdsest kohtlemisest või isegi ärritab.
Jutt diskrimineerimisest mõjub suurele osale eestlastest ärritavalt
27. november 2013, 16:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel 26 protsenti tunnistas, et tunneb selle teema vastu huvi ainult siis, kui tema enda õigusi rikutakse. Sealjuures on teemast mittehuvitujaid ja vastumeelseid tunduvalt enam eestlaste seas, tuvastasid Tallinna Ülikooli ja Balti Uuringute Instituudi teadlased.
28 protsenti vastanuist tunnistas siiski, et jälgib võrdõiguslikkuse alaseid arutlusi Eestis ja kogu maailmas ning 22 protsenti saab liigitada koguni aktiivsete huviliste sekka.
Nii eestlaste kui muulaste peale kokku tunnistas 54 protsenti vastajaist, et peab diskrimineerimist Eestis tõsiseks või pigem tõsiseks probleemiks. 40 protsenti olid vastupidisel arvamusel.
Eestlased ei taju ühiskonna sallimatust või tajuvad, kuid ei pea seda oluliseks, samal ajal kui teistele gruppidele näib ühiskond rohkem sallimatu.
Näiteks vene rahvusest eesti kodanikest pidas diskrimineerimist probleemiks neljandik. Mittekodanikest venelastest aga koguni ligi kolmandik.
Siit võib oletada, et eestlased ei taju ühiskonna sallimatust või tajuvad, kuid ei pea seda oluliseks, samal ajal kui teistele gruppidele näib ühiskond rohkem sallimatu.
Mis isikuomadus tingib diskrimineerimise?
Vastajaskond leidis, et kõige sagedamini satub inimene diskrimineerimise ohvriks puuduliku riigikeele oskuse pärast (60 protsenti), aga ka puude või terviseprobleemi tagajärjel (59 protsenti). Sagedased põhjused olid ka vanus ja kehv majanduslik olukord.
Rahvust või etnilist kuuluvust pakkus diskrimineerimise aluseks 40 protsenti ning rassitunnuseid 27 protsenti.
Taas ilmnes selge vahe Eesti kodanikest eestlaste ja ülejäänud gruppide vahel. Näiteks, kui Eesti kodanikest eestlased ei tunneta eesti keele aktsendiga rääkimist väga probleemsena (9 protsenti), siis kõik ülejäänud grupid on pessimistlikumad ja veerand teiste gruppide vastajatest leiab, et selle alusel diskrimineeritakse.
Analüüs näitab, et kõigist uuringus osalejaist on ebavõrdset kohtlemist viimase kolme aasta jooksul ise kogenud ligi veerand. Nendest omakorda neli viiendikku võttis midagi ette olukorra parandamiseks.
Uuringu autorid on Balti Uuringute Instituut (IBS) ja Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut (RASI).