Peaminister Andrus Ansip peab nn katuseraha süsteemi normaalseks nähtuseks demokraatlikus riigis, küll aga mõistaks hukka selle kuritarvitamisi isikliku kasu saamiseks.
Ansip: katuseraha süsteem toimib ka vanades demokraatiates
Ansip ütles, et ei näinud küll katuserahast rääkivat lugu «Pealtnägijas», küll aga seda kokku võtvat lõiku «Aktuaalses kaameras». «See, mis «Aktuaalses kaameras» oli, see hea välja ei näinud. Aga ma väga tahaks loota, et sisu oli hea. Küsimus oli ainult selles, kuidas see asi paistis,» ütles ta.
Samas kinnitas ta, et katuserahasse suhtub ta positiivselt: «Eesti praktikasse tulid katuserahad juba 1990ndate alguses, siis nad läksid tõesti katustesse, sest siis olid koolide-lasteaedade katused kehvas olukorras, selleks, et katuseid remontida, hakkas riigikogu eraldama katuserahasid.»
Ansip lisas, et Ühendkuningriigis ja USAs on katuserahad kasutusel olnud juba enam kui sajandi ning ka neis riikides leitakse aeg-ajalt, et seda poleks vaja. «USAs nimetatakse seda muideks pork barrel’iks, «sealihapütiks», mis on ka halvustav sõna. Ometigi süsteem on püsinud eelkõige seetõttu, et leitakse, et demokraatlikus süsteemis taolised pisikesed otseinvesteeringud tagavad parema suhte kohaliku omavalituse ja riigi parlamendi vahel. Taolised süsteemid on kasutusel enamasti igal pool maailmas,» rääkis Ansip.
Ta tõi välja sama süüsteemi nimetused ka Soomes (sillatunneli-poliitika), Tšehhis (guljašš), Sloveenias (koogitüki-lõikamise-poliitika). «Nimetused on valdavalt iroonilised, aga ka väga vanades demokraatlikes riikides ei ole sellest loobutud.»
Ansip oli veendunud, et domineeriv enamik sellest rahast on läinud vajalikesse kohtadesse sihipäraseks otstarbeks ning polnud nõus totaalse hukkamõistuga sellele süsteemile.
Samas ta tõdes, et ei saa välistada, et muidu normaalset süsteemi oleks vahel vääralt kasutatud. «Väär kasutamine tuleb kindlasti hukka mõista, selleks pole mitte mingisusugst õigustust. «Aktuaalse Kaamera» läbi asi paistis halb. Ajakirjandus teeb seda, mida tegema peab – peabki iga üksikut objekti eraldi vaatlema, selgitama välja, kas tegu on üldhuvi või kellegi isikliku kasuga,» märkis Ansip.
Eilne «Pealtnägija» vahendas, et praegu toimuvad parlamendis tulised arutelud selle üle, kuidas jaotada hinnanguliselt umbes kümne miljoni euro suurune nn katuseraha, mida konkreetsed parlamendipoliitikud saavad oma äranägemise järgi paigutada.