Aasta kodaniku tiitli sai folklorist Marju Kõivupuu

Andres Einmann
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kultuuriminister Rein Lang nimetas tänavuseks aasta kodanikuks filoloogi, folkloristi ja kultuuripärandi aasta saadiku Marju Kõivupuu, kelle kandidatuuri valis 13 kandidaadi seast välja aasta kodaniku valimise komisjon.

Kodanikupäeva tähistamise raames andis minister täna Tallinnas ajaloomuuseumi Suurgildi saalis Marju Kõivupuule üle Reti Saksa skulptuuri «Ühiskonna õis».

Lang märkis tiitlit üle andes, et Marju Kõivupuu on ehe näide kodanikust, kes loob ja hoiab kultuuripärandit.

«Ta on Eesti folklorist, õppejõud, õpetaja, arvukate raamatute ja artiklite autor, paljude komisjonide, kolleegiumide ja nõukogude liige, kuhu kolleegid on volitanud teda esindama. Sisuliselt iga päev, sageli ka iga tund toimetab ta pärandi hoidja ja tutvustajana,» lausus kultuuriminister.

Marju Kõivupuu olnud üks kultuuripärandi aasta kõige tihedama esinemisgraafikuga pärandisaadikuid. Marju Kõivupuu on teema-aastale pühendanud loenguid Tallinna ülikoolis, käinud esinemas kümnetes koolides ja rahvamajades üle Eesti ning ka Eestist väljaspool.

Marju Kõivupuu on Tallinna ülikooli humanitaarinstituudi vanemteadur, eelnevalt on ta töötanud ka Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja Tallinna ülikooli filoloogiateaduskonna dotsendina. Ta on arvukate eesti keelt ja kultuuri puudutavate tele- ja raadiosaadete autor ning konsultant. Koostöös Eesti Rohelise Liikumisega valmis tal 2006. aastal fotonäitus «Ristipuud Lõuna-Eesti maastikul». Selle aasta alguses ilmus Marju Kõivupuult raamat «Igal hädal oma arst, igal tõvel ise tohter».

Marju Kõivupuu on tänavu olnud kultuuripärandi aasta pärandisaadik. Ta on vaimse kultuuripärandi nõukogu, riigi kultuuripreemiate komisjoni, kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali nõukogu, kultuuri kutsenõukogu ja Vana Võrumaa kultuuriprogrammi koostajate komisjoni liige. Lisaks sellele on Kõivupuud möödunud aastal tunnustatud Hiie sõbra tiitliga. 2011. aastal on teda tunnustatud teatmeteose «101 Eesti pühapaika» koostamise eest aasta parima eesti autori tiitliga. Samuti on ta saanud presidendi peapreemia rahvaluule kogumise eest.

Aasta kodaniku aunimetuse andmise traditsioon sai alguse 2003. aastal ning tänavu anti aunimetus välja 11. korda. Mullu sai aasta kodaniku tiitli Eesti Rahva Muuseumi endine juht Krista Aru ja 2011. aastal Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Konstantin Vassiljev. Varem on aasta kodaniku tiitli pälvinud Lennart Meri, Jüri Jaanson, perekond Adamson, Andrus Veerpalu, Lagle Parek, Rainer Nõlvak, Erki-Sven Tüür ja Pieter Boerefijn.

Tänasel aasta kodaniku tiitli üleandmisel premeeriti teistegi kodanikupäevale pühendatud ettevõtmiste võitjaid, selgusid Domus Dorpatensise stipendiaadid ning esseekonkursi «Minu riik» tulemused.

Selle aasta Domus Dorpatensise stipendiumid saavad Hristo Neilandi Jõhvi eesti-vene noorte tantsuvõistluse Unity Fest korraldamise, Tauno Terve Prossa järve sildade taastamise ning Annike Tasa Viljandi riskilastele mõeldud vanem õde/vanem vend programmi ideede eest. Stipendium on mõeldud isikule, kes läbi oma tegevuse on oluliselt kaasa aidanud kogukonna arengule või on silma paistnud kogukonna jaoks olulise saavutusega.

Kultuuriministeeriumi ja kodanikuhariduse programmi esseekonkursi «Kodanik loob ja hoiab kultuuripärandit» esikoha võitus Tartu Vene lütseumi 9. klassi õpilane Anna-Maria Rožkov, teise koha Viljandi gümnaasiumi 12. klassi õpilane Andre Toikka ning kolmanda koha Tallinna Prantsuse lütseumi 9. klassi õpilane Hanna Mia Koit. Kultuuriministeeriumi ergutusauhind läks Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasiumi 11. Klass õpilasele Jekaterina Podatsinale.

Kokku laekus esseekonkursile 141 tööd, mille hulgast valis žürii välja 14 parimat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles