Professor: kiiruskaamerad distsiplineerivad juhte

Kadri Ratt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiiruskaamera Tallinna-Tartu maanteel Mäekülas
Kiiruskaamera Tallinna-Tartu maanteel Mäekülas Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Tallinna Tehnikaülikooli professor Dago Antovi sõnul avaldavad kiiruskaamerad liikluskultuurile kindlasti positiivset mõju, kuid kõige otstarbekam oleks ehitada liikluskeskkond selliseks, kus juht ei tahagi kiirust ületada.

Antov rääkis ETV saates «Vabariigi kodanikud», et Eesti on Euroopa Liidu riikidest üks viimaseid, kes liikluskaamerad kasutusele võttis. Tema väitel näitab Euroopa riikide kogemus, et kaamerad on avaldanud effekti. Näiteks Prantsusmaal, kus pandi üles 1500 liikluskaamerat, vähenes hukkunute arv tema sõnul liikluses kahe aasta jooksul 30 protsenti.

Kuigi autojuhid saavad kiiruskaamerate asukohad meelde jätta ja välja arvestada, kui suure trahvi millise kiiruseületamise eest saab, usub Antov, et kaamerad siiski distsiplineerivad juhte.

Mis puutub linnaliiklusesse, siis Antovi sõnul näitavad uuringud, et optimaalne kiirus on 40-50 km/h, kuna siis on liiklus kõige sujuvam ning tekib vähem ummikuid. Kõige otstarbekam aga oleks tema hinnangul ehitada liikluskeskkond selliseks, kus juht ei tahagi kiirust ületada. Kiiruspiirangud ei peaks olema igal pool ühesugused, vaid need tuleks seada vastavalt teeoludele.

Liikluskultuur üldiselt aga on Antovi hinnangul paremaks läinud ning juhid on muutunud viisakamaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles