Eesti president Toomas Hendrik Ilves kinnitas Helsingin Sanomatele antud intervjuus, et tähtsate juttude ajamiseks on mobiiltelefonid alati välja lülitatud ja nimetas NSA nuhkimise ümber puhkenud skandaali ülereageerimiseks.
Ilves nimetas NSA nuhkimise ümber puhkenud skandaali ülereageerimiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida tehnoloogilisemaks maailm muutub, seda hoolikamalt tasub kulata Eesti presidenti Toomas Hendrik Ilvest, kirjutab tänane Helsingin Sanomat.
«Lugupeetud Nokia endine kodumaa. Te olete teretulnud meie juurde Eestisse, kus te võiksite õppida ja saada juhiseid moodsa lääneliku ühiskonna kohta. Tere tulemast!» Ta võiks midagi taolist öelda soomlastele soovi korral nüüd, kui hoiakud lõunanaabrisse on pööratud pea peale. Lõppeval nädalal sai nimelt avalikuks plaan sellest, kuidas Soome võtab kasutusele Eestis välja töötatud X-Roadi.
Aga ei. Ilves on riigipeana küll ebatavaliselt otsekohene, kuid mitte ebaviisakas, kirjutab ajaleht.
«Soome ja Nokia on meie jaoks näide sellest, kuidas infotehnoloogia ja areng liiguvad käsikäes,» jutustab Ilves. «Et see oli suund, mida mööda ka vaene maa võis liikuda edasi kiiresti.»
Ilves on riigipea, kes tunneb salastamisstandardit, andmeside infrastruktuuri ja kes kasutab aktiivselt Twitterit.
Helsingin Sanomat meenutab pronkssõduri teisaldamise ümber puhkenud tüli 2007. aastal ja Eestit tabanud küberrünnakuid. See oli Eesti ja ka president Ilvese jaoks pöördeliseks.
Neid asju arvestades on mõistetav, et Ilves tundub pidavat Edward Snowdeni lekitatud USA rahvusliku julgeolekuagentuuri (NSA) kritiseerivaid paljastusi liialdatuna, kui mitte tühjaks jutuks.
«Lehti lugedes on tekkinud pilt, nagu arvaks tehnoloogiat mittemõistvad inimesed, et NSA loeb kõigi e-kirju. Ega ikka ei loe,» kinnitas riigipea.
NSA suudab leida sidemeid ja seoseid erinevate inimeste vahel, lisas ta. Ükskõik milline maa, kus on piisavalt elanikke, suudab teha sama. Kindlasti suudab seda teha 82 miljoni elanikuga riik.
Ilves viitab sellega Saksamaale, mille juhtkond sattus raevu, kui selgus, et USA on nuhkinud kantsler Angela Merkeli telefonikõnede järele.
«Viimase 20 aasta jooksul, isegi kui telefoniks oli selline tohutult suur vana Nokia, lülitati see tähtsate asjade ajamise ajaks kinni ja pandi sahtlisse.»
«Tean, et kõik, mida nüüd öeldakse, võidakse pealt kuulata,» ütleb riigipea, kummardudes diktofonina toimiva nutitelefoni juurde ja hoides endal ninast kinni.
Eesti presidendi sõnum oli see, et tähtsatest asjadest pole kunagi räägitud seal, kus saab kuulata pealt telefone ja nuhkida e-kirjade järele. Seda ei tehta ka nüüd.
Ilvest silmnähtavalt häirib see, kuigi ta väljendab seda läbi naeru, kuidas Euroopa Liidu riikides reageeriti USA nuhkimisele üle. Samas on Saksamaa teatanud, et vajab inimesi, kes suudavad sedasama teha.
«Nimetan seda Olof Palme koolkonna käsitluseks inimõigustest. See tähendab, et inimõiguste vastu eksimine on seda kaalukam, mida kaugemal Stockholmist see aset leiab. Eestlasi viiakse Siberi vangilaagritesse, kuid häält tehakse alles siis, kui USA sekkub Tšiili asjadesse!»
Helsingin Sanomate ajakirjanik küsis, et kas on midagi sellist, mille kohta endine väikevend võiks sõbralikku nõu anda?
Ilves ei taha teisi eriti õpetada, kuid pakub siis välja kaks seadust, mis on olulised ühiskonna toimimise seisukohalt vaadates. «Esimene on see, et isikuandmed peavad kuuluma kodanikule.» See suurendaks usaldust infoühiskonna vastu. Inimene võiks ise otsustada, kes tema tervishoiu- ja maksuandmete ning aadressiga teeb ning mida, märkis ta ja lisas, et soovi korral võiks sellele juurdepääsu ka ära keelata.
«Teine asi on see, et seadus peaks keelama riigil ära küsida sellist teavet, mis sel on juba olemas.» Asja ideeks on sundida riiki ehitama üles nii tõhus andmevahetussüsteem, et kui näiteks pensioniamet vajab tervishoiukeskuse andmebaasis olevat teavet, siis see edastabki need andmed, aga mitte nii, et neid hakkab omakorda hankima pensioniametis askeldav inimene.