Kaitseministeerium tahab rajada uue hoone

Argo Ideon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseministeeriumi Juhkentali piirkonda kolimine aitaks paremini tagada asutuse turvalisust.
Kaitseministeeriumi Juhkentali piirkonda kolimine aitaks paremini tagada asutuse turvalisust. Foto: Küllike Rooväli

Vahepeal arutlusel olnud kavast ühendada kaitseministeerium ja kaitseväe peastaap on praeguseks loobutud, kuid kahest asutusest saavad siiski naabrid.

Kui kõik läheb kavakohaselt, kolib kaitseministeerium umbes nelja aasta pärast praegusest asukohast Tallinna südalinas Sakala tänaval uude majja Juhkentali asumis, kaitseväe peastaabi kõrval.

Praegu algatatakse siiski alles detailplaneeringut ja koostatakse eskiisprojekti. Detailplaneeringuga tegeleb projekteerimisbüroo Conarte, kelle portfellis on varasemast hulk kaitseväe objekte. Kaitseministeerium ei ole esialgu nõus kõnelema uue hoone suurusest või maksumusest. Riigi Kinnisvara AS kinnitas, et neil ei ole kaitseministeeriumi uue hoone rajamises praegu mingisugust osa.

Tõhusam ruumilahendus

Postimehe andmetel on aga juba selge, et õhus olnud plaan ühendada ministeerium ja kaitseväe peastaap täielikult on nüüdseks kõrvale jäänud, ka tulevikus jäävad need asutused eraldi. Seevastu hakkavad nad paiknema teineteise kõrval, samal Tallinna kesklinna krundil, mille aadress on Juhkentali 58.

Uus maja peaks tulema märksa tõhusama ruumikasutusega kui praegune, kus pikkade koridoride tõttu tuleb sisuliselt õhku kütta. Ruumijaotusel on abiks moodullahendused, kus saab kabinette vajaduse järgi ümber paigutada ning seinu teisaldada. Detailplaneeringu ja eskiisprojektiga tahetakse valmis saada järgmise aasta lõpuks. Võimalik, et uue hoone ehitust õnnestub alustada 2016. aastal ning aasta hiljem see lõpetada.

Esialgu ei ole aga selge veel seegi, kui palju ametnikke üldse uude majja kolib. Kuigi ministeeriumi ja peastaabi kokkupanekut ei tule, on uues riigikaitse arengukavas ette nähtud ühisasutus, mis hakkab haldama kõike varustuse ja infrastruktuuriga seonduvat. Kas see uus asutus jääb füüsiliselt ministeeriumi juurde või mitte, pole veel teada. Sama küsimus on üleval ka riigikaitseliste IT-struktuuride kohta.

Kõrvuti kolimise mõte on ministeeriumi kinnitusel kahe maja koostöö tihendamine ja sünergia kaudu kokkuhoiu saavutamine. «Teiseks tingib vajaduse uue maja järele see, et ministeeriumi praeguses asukohas südalinnas ei ole võimalik tagada piisavat turvalisust,» selgitab kaitseministeerium. «Ministeeriumiga samas majas asub teater, ümberringi on kaubandus- ja toitlustusasutused ning tiheda liiklusega tänavad. Turvalisuse parandamiseks peab ministeerium ümber paiknema kesklinnast väljapoole – see oli ka üks 2011. aasta rünnaku järgsete analüüside põhijäreldusi.»

Teised projektid tähtsamad

Kogu projekt on siiski alles algusjärgus ning kaitseministeeriumil on ees ka mitu teist suurt investeeringut, mida peetakse uuest majast tähtsamaks. Näiteks valmib järgmise aasta lõpuks viis uut kaitseväe kasarmut.

Tuleval aastal on samuti ees mitu suurprojekti – suurim neist on jalaväe lahingumasinate hange, mis peab andma Eesti sõduritele lahingus praegusest hoopis suurema mobiilsuse ja tulejõu. Praegused soomukid on sisuliselt bussid, mis viivad kaitseväelased kohale, aga lahingus ei osale. Uued masinad on aga võimelised käigult lahingusse astuma.

Samuti on kavas hankida iseliikuvad suurtükid ning uue põlvkonna tankitõrje relvasüsteemid. Kaitseministeeriumi uus maja jääb nende oluliste asjadega võrreldes tagaplaanile.

Kaitseministeeriumi mujale kolimisest hakati tõsisemalt kõnelema pärast seda, kui 2011. aasta augustis tungis ministeeriumihoonesse püstoli ja lõhkepakettidega relvastatud purjus mees, kes pärast paaritunnist vastasseisu hukkus tulevahetuses. Juhtum tõi ilmsiks ohud, mis võivad peituda kaitseministeeriumi paiknemises raskesti turvatavas südalinna asukohas. Selgus ka, et muinsuskaitsepiirangute tõttu ei ole võimalik ministeeriumi praeguses asukohas rajada eraldi pääslahoonet.

Uued riigihooned kerkivad riburada

Tänavu on uude majja kolinud statistikaamet ning maksu- ja tolliamet, kavandatakse Tallinna uut justiitshoonet ning nn superministeeriumi praeguses rahandusministeeriumi asukohas.

Alles möödunud nädalal avati maksu- ja tolliameti uus büroomaja Tallinnas Ülemiste Citys. Majas on ligi 12 000 ruutmeetrit kontoripinda ja seal hakkab tööle enam kui 900 inimest. Hoone ülalpidamiseks kulub 2,6 miljonit eurot aastas.

Statistikaameti uus büroohoone avati Tallinnas Tatari 51 novembri algul. Majas on 342 töökohta ja 14,3 ruutmeetrit üüripinda ühe töökoha kohta. Statistikaamet üürib ruume kümneks aastaks ning selle kulud aastas on 0,9 miljonit eurot.

Tänavu novembris allkirjastasid justiitsministeerium ja Riigi Kinnisvara AS kokkuleppe, mille järgi rajatakse pealinnas Lubja tänavale uus kohtuhoone. Sinna kolivad kokku eri asukohtadest Harju maakohus, Põhja ringkonnaprokuratuur ning registrite ja infosüsteemide keskus.

Nelja ministeeriumi ühishoone rajamiseks Tallinnas rahandusministeeriumi praeguses asukohas korraldas Riigi Kinnisvara juba ehitustööde kontsessiooni riigihanke, kuid sellele esitatud pakkumised osutusid liiga kalliks.

Seni avaldatud plaanide järgi peaks uus hoone valmima 2016. aastal. PM

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles