Riigikohtu loakogu teeb otsuse maadevahetuse asjas

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Margus Ansu / Postimees

Täna saab avalikuks riigikohtu loakogu otsus maadevahetuse asjas. Kui loakogu leiab, et asja ei peaks arutama, jääksid ärimehed ja poliitikud süüdi väidetavas ebaseaduslikus maadevahetuses. Kui loakogu otsustab kaebust arutada, algab riigikohtus asja arutamine.

Tallinna ringkonnakohus mõistis tänavu juunis väidetavalt ebaseadusliku maadevahetuse eest altkäemaksu andmises ja saamises süüdi poliitikud Villu Reiljani ja Ester Tuiksoo, samuti maa-ameti endise juhi Kalev Kanguri, aga ka ärimehed Toomas Annuse, Tullio Libliku, Tarmo Pedjasaare ja Einar Vettuse.

Ärimeeste ja poliitikute kaitsjad kaebasid selle otsuse edasi riigikohtusse, sest ükski kohtualune süüd ei tunnista. Advokaatidele annab julgust Harju maakohtu otsus, millega maadevahetajad õigeks mõisteti. Et oma positsioone veelgi kindlustada, on asjaosalised suutnud riigikogu menetlusse anda seaduseparanduse, millega keelatakse edasipidi maakohtu õigeksmõistvat otsust edasi kaevata.

Harju maakohus mõistis mullu juunis avaldatud kohtuotsuses maadevahetajad õigeks. Peamine põhjus, miks kohtud jõudsid eri otsustele, peitub jälitustoimingute seaduslikkuse hindamises.

Maakohus leidis, et rikkumiste pärast jälitustegevusega kogutud tõendeid arvestada ei saa. Ringkonnakohtu kohtunikud jõudsid vastupidisele järeldusele.

Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor Jaan Ginter ütles pärast ringkonnakohtu otsuse avalikustamist Postimehele, et tema arvates pole ringkonnakohtu otsus maadevahetuse skandaali kohta laitmatu, sest jälitusega seotud toimingud ei olnud korrektselt dokumenteeritud.

«Jälitustegevuse toimingule loa andmisel oli viide karistusseadustiku sellisele paragrahvile, mis ei kehti praegu ja ei kehtinud ka loa andmisel,» lausus ta.

Praeguses otsuses on vihjatud, et prokuratuuri taotluses on õiged paragrahvid kirjas. Tegelikkuses ei käi jälitus aga mitte prokuratuuri taotluse, vaid kohtu antud jälitustegevuse loa järgi.

Seadus lubas jälitust kaks kuud ühe loa alusel, kuid mõned jälitusload andsid jälitusloa  62 päevaks hoolimata sellest, et vastavates kuudes 62 päeva polnud.

«Komistamisi on päris palju. Vaja on võtta seisukoht, kui suuri komistamisi me saame aktsepteerida, ilma neid komistamisi seadusrikkumisteks pidamata,» rääkis Ginter.

Reformierakonna algatusel muudeti umbes kümme aastat tagasi seadust nii, et keskkonnaminister sai looduskaitse piirangutega maatükke vahetada riigimaa vastu. Seda võimalust kasutasid ärimehed soodsate ehituskruntide saamiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles