PISA uuring: Eesti koolilapsed loodusteadustes Euroopa esimesed

Teelemari Loonet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Investeeringukomponenti kasutasid koolid remondi tegemiseks ja laenu maksmiseks.
Investeeringukomponenti kasutasid koolid remondi tegemiseks ja laenu maksmiseks. Foto: Aivar Aotäht / Sakala

PISA 2012 uuring näitab, et Eesti 15-aastaste põhikooliõpilaste tase on maailma parimate seas ja Euroopa absoluutses tipus, loodusteadustes jagab Eesti Euroopas 1.-2. kohta Soomega.

Testis osalenud 65 maailma riigi võrdluses jagavad Eesti noored loodusteadustes 4.-7. kohta Jaapani, Soome ja Koreaga. Lugemises ja matemaatikas on Eesti maailmas 11. kohal ning jagab Euroopas 3.-6. kohta.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul on PISA olulisust targa hariduspoliitika tegemisel raske ülehinnata. «PISA on kui suur peegel, mis näitab meie hariduse edenemist teiste riikide ja rahvaste taustal,» sõnas minister.

«On hea, et oleme oma hariduse suhtes nõudlikud olnud – just see võimaldab meil täna saavutatu üle rõõmu tunda. Tulemused osutavad selgelt sellele, et meie hariduspoliitika on õigel teel – tugev, ühtne ja kõigile kättesaadav põhikool ning sealhulgas suurem tähelepanu maa- ja venekeelsetele koolidele on olnud targad valikud,» rääkis minister.

Ta lisas, et uuring osundab ka arenguruumile – poiste lugemisoskus jääb liiga palju tüdrukutest maha ja koolidevahelised erinevused on ikka veel liiga suured.

Eesti venekeelsete koolide õpilaste sooritus on kuue aastaga teinud tähelepanuväärse hüppe – tulemused on kasvanud kaks korda kiiremini kui eesti koolide õpilaste tulemused ja varasem tasemevahe on vähenenud.

Kõige vähem nõrku õpilasi on Eestis

Uuringust selgus ka, et Eestis on kõige vähem nõrkade oskustega noori Euroopas ning maailmas oleme viie parima seas. Samuti tõi PISA uuring esile, et teiste riikide taustal on Eestis väga vähe hariduslikku kihistumist – Eesti põhikool suudab leevendada õpilaste nõrgemast kodusest taustast tingitud mahajäämust ja koduse toe puudumist.

Uuring näitab, et Eesti üks suurimaid väljakutseid on poiste oluliselt madalam funktsionaalne lugemisoskus – 15-aastaste poiste lugemise testi tulemused on keskmiselt ühe õppeaasta võrra madalamad kui samavanustel tüdrukutel.

PISA uuringus osales maailmas kokku üle poole miljoni 15-aastase õpilase 65 riigist. Mõõdeti nende teadmisi ja oskusi kolmes valdkonnas: matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes.

Euroopas olid parimate tulemustega Eesti kõrval ka meie naaber Soome ning Poola. Parimaid tulemusi said Šanghai, Hongkongi ja Singapuri noored.

Uuringuga mõõdetakse põhihariduse omandamisega lõpusirgele jõudnud õpilaste teadmisi ja oskusi. PISA tulemused annavad objektiivse võrdluspildi Eesti ja teiste riikide põhihariduse taseme kohta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles