Aaviksoo: tugispetsialistide teemat on liigselt politiseeritud

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Aaviksoo
Jaak Aaviksoo Foto: Liis Treimann / Postimees

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo avaldas täna riigikogus üldhariduse jätkusuutlikkuse arutelul arvamust, et koolide tugispetsialistide teemat on liigselt politiseeritud.

Aaviksoo ütles hariduslike erivajadustega laste õppest rääkides, et kaasava hariduse põhimõte ei ole Eestis midagi uut ja sellel suunal on liigutud pikki aastaid. «Saame kinnitada, et sellel teel, erinevalt kardetust, ei ole Eesti koolide tase langenud. Eesti kool on saanud hakkama kaasava hariduse printsiibi järkjärgulise sisseviimisega, säilitades samal ajal riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustuse pakkuda erikoolides ja eriklassides teenuseid neile, kes seda vajavad ja kelle vajaduste rahuldamine tavakoolides ei ole piisaval tasemel garanteeritud,» rääkis ta.

Samas avaldas ta kahetsust, et tugispetsialistide teema on ülepolitiseeritud. Enda sõnul on ta pidanud ka riigikogu kõnepuldist korduvalt vastama, et Eesti riigis on tugispetsialistide ülalpidamine olnud 20 aastat koolipidaja ülesanne. «Esimest korda sel kevadel valitsuse ettepanekul sai põhikooli- ja gümnaasiumiseadust muudetud nii, et ka riigil on teatav kohustus,» lausus ta ning lisas hiljem, et tugiteenuste tagamiseks on riigieelarves raha olemas ja see ülesanne saab valitsuse poolt täidetud.

Aaviksoo avaldas kahetsust ka selle üle, et siiani pole tähele pandud, et Eestis on tugispetsialistide teenusega kaetud enam-vähem pool koolidest ning ülejäänud, valdavalt väiksemad ja väljaspool suuremaid keskusi asuvad koolid on seni tegutsenud ilma selle toeta.

«Just selle probleemi lahendamisele oli suunatud ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastav muudatus. Lähiaastatel luuakse 100–200 tugispetsialisti töökohta maakohtadesse, kus vastava teenuse infrastruktuur ei vasta tänapäevastele nõuetele,» ütles minister riigikogus.

Samas juhtisid mitmed esinejad haridusarutelul tähelepanu, et haridus- ja teadusministeeriumis valminud niinimetatud rahastamiseelnõu tugiteenuseid ei käsitle. Päevakorral oleva teemana nimetas tugiteenuste korraldust ja tugispetsialistide rahastuse vastutuse jaotust haridus- ja teadusministeeriumi ning omavalitsuse vahel ka kultuurikomisjoni esimees, reformierakondlane Urmas Klaas, kes nentis, et sellest teemast on eelnõu läinud mööda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles