Eile riigikogu põhiseaduskomisjoni ees andmekaitsjate eelmise aasta tööst ülevaate andnud andmekaitse inspektsiooni peadirektori sõnul iseloomustab nende tööd paljude näitajate osas võrreldes eelmiste aastatega jätkuv kasvutrend.
Andmekaitsjad said eelmisel aastal rekordiliselt taotlusi
12. mai 2010, 20:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enim suurenesid mullu registreerimistaotluste, avaliku sektori andmekogude kooskõlastuste ning selgitustaotluste, märgu- ja nõudekirjade arvud.
Kui näiteks 2007. aastal registreeriti delikaatsete isikuandmete töötlemisega seoses 629 taotlust, siis 2008. aastal oli taotlusi 960 ja möödunud aastal 1429. Ettekirjutusi tehti taotluste põhjal vastavalt 106, 201 ja 944.
Andmekaitse inspektsiooni (AKI) peadirektor Viljar Peep tunnistas, et delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise kohustuse osas olid numbrid mullu tõesti väga suured, kuid selle taga oli ühekordne aktsioon. «Käisime nimelt üle asutused-ettevõtted, kes veel ei olnud registreerimiskohustust täitnud - eeskätt koolid ja kohalikud omavalitsused kui hoolekande- ja eestkosteasutused,» selgitas Peep. AKI järeldas sellest, et suur osa asutuste-ettevõtete juhtidest mõtleb oma andmeturbe küsimused ja võimalikud riskid süsteemselt läbi alles registreerimisankeedi täitmisel.
Aasta-aastalt kasvavad aga püsiva töömahu näitajad - nii järelevalve (kaebused-vaided) kui nõustamise (selgitustaotlused, telefonikõned) alal. «Ma ei arva, et selle põhjuseks on halvenev olukord isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seaduste täitmise alal. Asjad lähevad tegelikult üldplaanis paremaks. Paremaks muutmine tuleneb sellest, et õigusteadlikkus kasvab. Aga kui õigusteadlikus kasvab, siis osatakse ka rohkem küsida, aga samuti reageeritakse rohkem oma õiguste rikkumisele,» rääkis Peep.
Muret teeb spämmikaebuste kasv
Numbrite taga tuleb peadirektori sõnutsi näha ka sisulisi arenguid. Kuigi näiteks arstide seas elab tema teatel visalt müüt, et andmekaitse takistab teaduse ja tervishoiu arengut ning on süüdi meditsiiniregistritega tegelevate asutuste infotehnoloogilistes probleemides, rahapuuduses ja milles iganes, siis tegelikult on mullu kõik seni lahtised otsad isikuandmete teadusuuringuiks kasutamisel lahenduse leidnud. «Samuti suguvõsauurijatega - kui seni peeti meid suguvõsauurimise takistajaiks, siis peale juhise tegemist tunnustas Eesti Genealoogia Selts meie asutust oma aukirjaga.»
Üldine suur tööpõld on isikuandmete kasutamine töösuhetes - sealhulgas tööandja ligipääs töötaja nimelisele e-postile, samuti videojärelevalve. Siin seisab AKI-l tänavu ees abistava juhendmaterjali koostamine.
Võlglaste avalikustamisega seotud kaebused on masu ajal ootuspärased. «Mis on aga häiriv - meil on kohustus aidata inimesi spämmi vastu ja nende kaebuste arv üha kasvab. Kuid meie käed on siin liiga lühikesed. Ootame pikisilmi asjaomaseid seadusetäiendusi. Tõsiselt positiivne areng toimus aga identiteedivarguse osas - kui see kriminaliseeriti ja määrati esimesed karistused, siis hakkas see seni vohav probleem kiiresti kahanema,» rääkis Peep.
Kolmandik tööst avaliku teabe seadusega
Tubli kolmandik AKI tööressursist on peadirektori kinnitusel läinud hoopis avaliku teabe seaduse probleemidele. «Ma tõesti ei suuda mõista, kuidas kümme aastat pärast seaduse vastuvõttu valitseb siin ikka nii suur kirevus ja segadus. Seadus on iseenesest väga hea, aga selle täitmine paljuski koordineerimatu nii riigi kui asutuste tasandil,» nentis Peep.
Ta avaldas samas rahulolu, et praeguseks on aktsepteeritud inspektsiooni ettepanekuid, kuidas seaduse täitmist paremini tagada. Mullu hakkas AKI läbi viima võrdlevaid seireid ning selle põhjal valminud mahukas üldjuhis avaliku teabe seaduse rakendajatele on praegu keeletoimetajate käes.
Eelmise aasta kaasustest tõi ta välja juhtumi, kus üks pedofiilias süüdi mõistetud ehitusettevõtja nõudis enda andmete kustutamist netifoorumitest. Inspektsioon leidis, et ehitusettevõtjana tegutsemine pole eraelu ja kriitika töö kvaliteedi suhtes on samuti asi väljaspool eraelu. «Mis puutub aga pedofiiliasse, siis meie pöördumise peale vaadati uuesti üle selle kohtulahendi avalikustamine ning initsiaalide asemele pandi tema nimi tagasi - nimelt seaduse kohaselt ei saa pedofiilias süüdimõistetu nõuda, et tema nimi karistuse aegumise järel umbisikustatakse,» selgitas Peep.
Veel tõi ta näiteks, et üllatavalt paljud omavalitsused ja ettevõtted olid seisukohal, et jäätmekäitlusteenuste tingimused on omavalitsuste ja ettevõtete vaheline ärisaladus. «Meie ettekirjutused vaidlustati, praeguseks on kaks kohtuastet meiega nõustunud, et tegemist on avalike teenustega ja isikuil on õigus teabenõudeid esitada. Pole tähtis, kas tegu on ametiasutuse või eraettevõttega, avalike teenuste osutamisel ja avaliku raha kasutamisel, samuti monopoolse seisundi omamisel tuleb arvestada läbipaistvusnõuetega avaliku teabe seaduse alusel.»