Üleeile avaldatud PISA uuringu tulemustest selgub, et 15-aastased Euroopa Liidu noored on 2009. aastaga võrreldes oma lugemisoskust, matemaatikat ja loodusteaduste tundmise taset vaid veidi parandada suutnud, jäädes kõigis kolmes alla Aasia riikidele ja lugemisoskuses ka USA-le.
Eestil pole lugemisoskuse koha pealt aga midagi häbeneda, kuna oleme maailma riikide seas 516 punktiga 11. kohal, samas kui USA on 498 punktiga 24. kohal (esimene on 570 punkti saanud Šanghai).
EL ei suuda nõrkade õpilaste arvu piisavalt kiiresti vähendada
PISA seekordsed tulemused lasevad prognoosida, et tõenäoliselt ei suuda Euroopa Liit saavutada oma 2020. aastaks seatud eesmärki viia matemaatikas madalaid tulemusi saavate noorte osakaal väiksemaks kui 15 protsenti. Küll aga on lootust see eesmärk saavutada loodusteadustes ja lugemises, vahendab EU Observer.
Liikmesriigid liiguvad 15 protsendi piiri poole väga erineva kiirusega. Kõigi kolme mõõdetud valdkonna peale kokku on selles osas praegu kõige tublim Eesti – meil on nõrkade õpilaste osakaal lugemises juba praegu 9,1 protsenti, matemaatikas 10,5 protsenti ja loodusteadustes 5 protsenti.
Lisaks Eestile saavutasid kõigis kolmes valdkonnas 15 protsendist väiksema nõrkade õpilaste osakaalu ka Poola, Holland ja Soome. Viimase edu tumestab küll asjaolu, et kuigi kehvade tulemustega õpilaste arv on teiste euroliidu maadega võrreldes väike, on see siiski 2009. aastaga võrreldes kasvanud – kui seekordses uuringus sai matemaatikas nõrga tulemuse 12,3 protsenti Soome õpilastest, siis 2009. aastal oli see näitaja 4,5 protsenti madalam. Samuti on Soome tulemused halvenenud lugemises ja loodusteadustes.
Halvimad tulemused Bulgaarias, Rumeenias ja Küprosel
Kõigi kolme valdkonna üldarvestuses said halvimaid tulemusi Bulgaaria, Küpros ja Rumeenia. Matemaatikas sai Bulgaaria euroliidu riikide halvima tulemuse – 43,8 protsendi õpilaste punktisumma jäi allapoole ettenähtud baastaset.
Kõige rohkem halvenes olukord 2009. aastaga võrreldes Slovakkias, kus 28,2 protsenti 15-aastasi noori ei oska hästi lugeda, 27,5 protsenti sai halbu tulemusi matemaatikas ja 26,9 protsenti loodusteadustes. Kahe uuringu vahepeal on noorte tulemused igas valdkonnas kukkunud 6-8 protsenti.
Kõigi ELi maade keskmist vaadates selgub, et 17,8 protsenti noori sai halbu tulemusi lugemises, 22,1 protsenti matemaatikas ja 16,6 protsenti loodusteadustes. Need näitajad on oluliselt kõrgemad kui näiteks Jaapanis.
Seejuures pole Euroopa õpilaste tulemused aastatega pea üldse paranenud – näiteks matemaatikas tõusis keskmine saavutus 2009. aastaga võrreldes vaid 0,2 protsenti.
Eestit tuuakse õpetajate motiveerimisel eeskujuks
Euroopa Komisjon teatas uuringu tulemusi kommenteerides, et õpiedu saavutamises on võtmeroll õpetajatel. Komisjon tõi teistele riikidele eeskujuks Eestit ja Poolat, kus õpetaja kutsetunnistuse saamise tingimusi on karmistatud, tõstetud palku ja leitud muid viise õpetajaid motiveerida.
Ühe huvitava tulemusena jäi komisjonile silma, et kuigi tüdrukud edestavad kõigis ELi riikides oma lugemisoskuselt poisse, pole samas matemaatikas ja loodusteadustes halbu tulemusi saanute osas soolist lõhet märgata.
Komisjon märkis ka, et Euroopa Liidus on õpilaste edukus koolis suuresti seotud nende pere majandusliku olukorraga ning koolides sotsiaalmajanduslikud lõhed enamasti süvenevad.
Uuringu korraldanud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni esindaja Yves Leterme ütles uuringut kommenteerides, et Euroopa Liit peab õpilaste tulemusi kiiremini parandama hakkama, kui ei soovi teistest riikidest majandusedu poolest maha jääda.
PISA uuring
PISA mõõdab 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi kolmes valdkonnas: matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes. Uuringus osales maailmas kokku 510 000 õpilast 65 riigist. Eestist osales uuringus 5867 õpilast.