Ministeerium näeb toetatud lastehoidudes lasteaianappuse lahendust

2009. aastast tegutsev Nöpsiku lastehoid on Tallinnas üks odavamaid – veidi üle 300 euro koos toiduga täiskuu eest, millest kohalikud omavalitsused katavad 106-211 eurot. Kuna sõimekohti Tallinnas ei jagu, ei jää töötavatel vanematel muud üle, kui kopsakas osa palgast lapsehoiule kulutada. Seadusemuudatus peaks tulevast sügisest panema kohalikele omavalitsustele kohustuse hakata eralastehoiu eest maksma senisest oluliselt suuremat hüvitist, kui linn või vald ei suuda munitsipaallasteaedes kõigile soovijaile kohta tagada. Foto: Liis Treimann

Haridus- ja teadusministeerium tahab seadusega võrdsustada eralastehoiu tasu vanematele munitsipaallasteaedade tasuga ehk see võib olla kõige enam 20 protsenti miinimumpalgast ehk tuleval aastal 71 eurot.

«Tervitan seda muudatust, sest see kohtleb eelkõige sõimekohtade puudusel oma lapse eralastehoidu pannud vanemaid võrdselt linnalasteaias käivate laste vanematega,» ütles Tartu linna haridusameti juhataja Riho Raave, kommenteerides haridus- ja teadusministeeriumist pärast pikka ettevalmistust kooskõlastusringile saadetud koolieelsete lasteasutuste seaduse muudatusi. Muudatused võiks hakata kehtima tuleva aasta 1. septembrist, kui riigikogu seadusemuudatused vastu jõuab võtta.

Ka Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula pidas muudatust vajalikuks. «Oleme muudatustega juba arvestanud ning Tallinna tuleva aasta eelarves on selle pilootprojekti jaoks 100 000 eurot,» ütles Pajula.

Nii Tartu kui ka Tallinn toetavad juba praegu eralastehoius käivaid lapsi, kuid kohatasu on erahoius ikka kordades kõrgem kui linnalasteaias. Kui Tartu linnalasteaias tuleb vanemal maksta 35 eurot pluss toiduraha, siis erahoius jääb vanema kanda 100-130 eurot. Tallinnas on vahe veel suurem, sest erahoidude hinnad küünivad koos söögirahaga 300-400 euroni täiskuu eest, aga linnalasteaia kohatasu on 34-38 eurot kuus, pluss toiduraha. Tallinna linn maksab vanematele hoiuhüvitist kuni 106 eurot kuus, mis on Pajula sõnul sama summa, mida linn maksab lapse eest ka linnalasteaedele. Tartus ei pea vanemad hüvitist taotlema, vaid linnavalitsus tasub summa otse hoiuasutusele.

«Muudatus ei puuduta neid lapsi, kellel on täna lasteaias koht, vaid neid, kellel see puudub. 1,5-3-aastaste laste puhul ei tohi lastevanemate tasu ületada 20 protsenti miinimumpalgast,» selgitas haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson.

Seadusemuudatuse põhisisu on leevendada just 1,5-3-aastaste laste sõimekohtade nappust. Suuremate laste lasteaiakohtade nappust sisuliselt pole – üle 98 protsendi 4-6-aastastest käib lasteaias. 1,5-3-aastastest on see võimalus 76 protsendil. Petersoni sõnul on see number koos erahoidudega juba praegu tegelikult suurem – 84 protsenti, mis tähendab, et ligi kümnendiku väikelapse eest tasub vanem kordades suurema hoiutasu kui munitsipaallasteaedades.

Raave sõnul käib Tartus juba praegu rohkem sõimeealisi erahoius kui linnalasteaedades. «Linnalasteaedades on meil 608 1,5-3-aastast last, aga erahoius üle 700,» ütles Raave. «Oleme linnalasteaedades sõimekohti teadlikult vähendanud ning arvestanud, et väiksemad käivad erahoius, millega oleme peaaegu lahendanud suuremate laste kohapuuduse,» lisas ta.

Euroopa sotsiaalfondist kavandab riik järgnevatel aastatel toetada kohalikke omavalitsusi lasteaia- ja hoiukohtade loomisel ligikaudu 40 miljoni euroga. «See on riigi toetus, kuid kohustus need kohad luua, jääb ikka kohalikele omavalitsustele,» täpsustas Peterson. «Demograafilist olukorda analüüsides on seda toetust vaja suurlinnadele ja nende ümbruse valdadele,» lisas ta. Haridusministeeriumi analüüs näitab, et lasteaialaste hulk hakkab 2017. aastast taas tasapisi langema.