See, kui palju kulub Eestil raha Euroopa Liidu eesistumiseks, ei ole veel praegu teada ning otsustama hakkab seda uus riigikogu, eesistumisega seotud personali arendamiseks vajalikeks kuludeks on praegu riigikantselei prognoosinud 3 miljonit eurot.
Eesti ELi eesistumiseks vajaliku personali arenduskulud on 3 miljonit
8. detsember 2013, 18:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu on kõige täpsemalt läbi mõeldud personali arendamisega seonduv, milleks on praeguse seisuga prognoositud 3 miljonit eurot. Et Eesti riiki väärikalt ja professionaalselt esindada, tuleb eesistumise ettevalmistusse ja läbiviimisesse kaasata ligikaudu 1300 asjatundlikku ja motiveeritud inimest ning juhtida sellega kaasneva töökoormuse järsku kasvu,» rääkis riigikantselei valitsuskommunikatsiooni direktor Inga Bowden BNSile.
1300 inimesest ligikaudu 1000 on sisulise töö tegijat ning 300 tugipersonal. Eesti piiratud ressursse arvestades ei tähenda see ametikohtade juurdeloomist vaid olemasolevate struktuuride ja inimeste kasutamist ja arendamist, selgitas ta.
Eesistumisega seotud töö põhiraskus langeb umbes 200 Euroopa Liidu Nõukogu töörühma juhtimisele. Kokku tuleb poolaasta jooksul juhatada 1600–2000 ametlikku kohtumist. Sellele lisanduvad erinevad mitteametlikud kohtumised ning kahe- ja mitmepoolsed läbirääkimised, loetles Bowden.
Praegune tegevuskava ei käsitle eelarvega seonduvat, sest need otsused tehakse edaspidi ja eelarve sõltub palju sisulistest valikutest. Eesistumise sisu ja ressursside planeerimist mõjutab nii see, et 2015. aastal valitakse uus riigikogu, kui see, et ametisse astub uus Euroopa Komisjon, lisas ta.