Inimõiguste Instituudi tellimusel koostatud usuvabaduse uuringu koostajad soovitavad riigil algatada arutelu, kas uurimisorganitel peab olema õigus pihisaladust murda.
Eksperdid soovivad arutelu riigi sekkumise üle pihisaladusse
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
10. detsember 2013, 14:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirikute ja koguduste seadus sätestab, et pihisaladus on absoluutne, samas võimaldab kriminaalmenetluse seadustik pihisaladuse hoidmise kohustust teatud juhtudel murda.
Kriminaalmenetluse seadustik annab küll vaimulikele õiguse keelduda oma tegevuses teatavaks saanud asjaolude kohta ütluste andmisest, samas pole sama seaduse järgi õigust keelduda ütluste andmisest, kui seda taotleb kahtlustatav või süüdistatav. Samuti ütleb seadus, et kohus võib kohustada ütlusi andma, kui ta veendub menetlustoimingu põhjal, et keeldumine ütluste andmisest ei seondu tema kutsetegevusega.
Uuringu koostajad märkisid, et pihisaladuse kaitse on eelduslikult valdkond, mis võib tekitada arutelu käigus erinevaid arvamusi, kuid arutelu selles küsimuses oleks kindlasti väga vajalik.
Ka leiavad eksperdid, et usuliste ühenduste juriidiline staatus tuleks üle vaadata. Praegu kehtivate seaduste järgi on usuline ühendus mittetulundusühingu alaliik. 1990. aastatel olid usulised ühendused iseseisev juriidilise isiku liik ning ekspertide hinnangul võiks kaaluda sellise õigusliku lahenduse taastamist. Näiteks kloostrid ja välislepingu alusel tegutseva kiriku institutsioonid on küll tulu mittetaotlevad ühendused, kuid nad ei ole siiski mittetulundusühingutele omase õigusliku ülesehitusega. Juriidilise isiku eriliigi võimaldamine usulistele ühendustele ei läheks ekspertide hinnangul vastuollu põhiseaduses sätestatuga ning oleks põhjendatav ka teiste riikide näidetel, sageli sajandite jooksul väljakujunenud struktuuriliste ja tegevuslike eripärade arvestamisega.
Ka leiavad uuringu käigus küsitletud eksperdid, et kirikute territoriaalsetele struktuuriüksustele, näiteks piiskopkondadele tuleks võimaldada juriidilise isiku staatust. Seda soovivad mõlemad Eestis tegutsevad õigeusu kirikud. Eksperdid leiavad, et kuna mõlemad õigeusukirikud on osa suuremast ülemaailmsest struktuurist, tuleks vaadata, milliseid otsuseid on teinud teised riigid sarnaste küsimuste lahendamisel.
Samuti tuleks uuringu koostajate hinnangul täpsustada tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja aluseid. Viimastel aastatel on tekkinud mitmeid vaidlusi, näiteks kristlike erakoolidega, mida maksu- ja tolliamet pole tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kandnud. Õigusvaidluste tulemusena on need ühendused hiljem küll tulumaksusoodustuse nimekirja saanud.
Usuliste ühenduste esindajad on toonud esile, et üle võiks vaadata usuliste ühenduste aruandevormid, kas need peavad olema praeguse detailsusastmega. Sageli tekib aruandlusega probleeme just väiksemate ühenduste puhul.
Ka tuleks ekspertide sõnul vaadata seadustes üle usulisi ühendusi ja vaimulikke puudutav terminoloogia, kuna see on praegu ebaühtlane ning pole üheselt arusaadav.
Soovitused on koostanud uuringu koostamise käigus intervjueeritud eksperdid, samuti Inimõiguste Instituut ja usulised ühendused.
Turu-uuringute AS esitles Inimõiguste Instituudi tellimusel koostatud uuringut täna Tallinnas toimuval inimõiguste aastakonverentsil.