Trolliõnnetuses käe kaotanud naine sai transpordifirmalt 20 tuhat eurot

Raul Sulbi
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Troll.
Troll. Foto: Toomas Huik

Linnatranspordi AS sõlmis eelmisel nädalal ilma suurema kärata kokkuleppe, mille alusel maksis 20 tuhat eurot hüvitist eakale naisele, kelle käsi neli aastat tagasi trollis juhtunud õnnetuse tõttu amputeeriti.

2010. aasta 16. jaanuaril hakkas Helje Lõiv Mustamäel Kaja peatuses trolli pealt maha minema, kuid tollal 80-aastane naine ei jõudnud trolli tagumisest uksest veel väljudagi, kui sõidukiuksed juba sulgusid, vahendas ETV saade «Pealtnägija».

Lõiv jäi paremat kätt pidi trolliukse vahele ning toll hakkas kohe edasi sõitma, vedades naist paarkümmend meetrit kaasa. Märgates õues kätega vehkivaid ja karjuvaid inimesi, peatas juht trolli ja avas ukse, kuid sõitis siis jälle edasi.

«Haiglas tehtud röntgenpildist selgus, et selle järelevedamisega oli mu parem külg niivõrd tugevalt surutud trolliukse vastu, et kõik mu parempoolsed ribid olid katki surutud. Parema õlavarreluu otsas oli murd ja paremas abaluus oli murd. Ja mis kõige hullem asi selle asjaga juhtus, oli see, et trolliukse ääred selle järelevedamisega rebisid puruks mu randme veresooned ja arstid ei saanud neid enam taastada. Sellepärast tuli mu parem käsi maha lõigata,» kirjeldas Lõiv.

«Seda ma ei mäleta, kuidas mind röngtenisse viidi. Meenub ainult see, kui mind röngtenist ära toodi, kuidas ma olin seal püstijalu ja arst mulle rääkis, et käesooned on nii puruks rebitud, et neid ei saa taastada ja käsi tuleb ära lõigata. Siis ma hakkasin karjuma, et kui te mu käe ära lõikate, siis võtke juba mu elu ka. Pärast seda langesin jälle teadvuseta. Ärkasin uuesti üles, kui olin juba voodis ja nägin, et mulle tehakse vereülekannet,» lisas naine.

Neljandat aastat ilma parema käeta Helje Lõiv on traagilise õnnetuse tagajärjel sisuliselt asotsiaalseks muutunud. Ta elab üksi, korterist väljas ei käi ning süüa toob talle ainult sotsiaaltöötaja.

Ettevõte: statistika näitab õnnetuste vähenemist

Sagedased õnnetused ühistranspordis panevad paljusid kukalt kratsima - need ei saa ju ometi olla traagilised kokkusattumused või pelk anomaalia. Aga mis järelduse on Linnatranspordi aktsiaselts ise teinud, on see nende jaoks üldse tõsiseltvõetav probleem?

«Emotsionaalsetele hinnangutele on mul muidugi omakorda raske vastuhinnangut anda, aga kui me vaatame statistikat, siis see näitab meile seda, et kui näiteks 2011. aastal oli Tallinna linnas aasta jooksul fikseeritud 52 ühistranspordivahendi ukse vahele jäämist, siis 2013. aastal on see number 24,» märkis Tallinna linnatranspordi AS juhatuse esimees Enno Tamm ning vabandas ühtlasi nende ees, kes on pidanud ühistransporti kasutades ebameeldivusi pidanud taluma.

Samal ajal kui bussikoondise juht veab näpuga järge statistikal, üritavad kannatanud jõuda jälile tegelikele põhjustele, miks just ühistranspordis käsitletavad õnnetused ikka ja jälle juhtuvad.

Versioone on seejuures palju - on see siis seotud bussijuhtide madalate palkade ja vähese motivatsiooniga, kesise väljaõppe, ületundidest tingitud väsimuse või hoopis pingeliste sõidugraafikutega.

«Nendel trollijuhtidel ja bussijuhtidel on ju oma sõidugraafikud, mida nad pingeliselt jälgivad - rohkem, kui inimest - ja sellepärast ma tahaksin öelda, et graafiku ja plaanide tegijad peavad hakkama rohkem mõtlema inimese peale, mitte selle peale, et need graafikud ja plaanid on tähtsad,» kommenteeris Helje Lõiv.

Enno Tamme kinnitusel ei ole aga õnnetustel mingit seost pingelise graafiku või madala palgaga. «Selliste juhtumite arv on võrreldes kahe aasta taguse ajaga oluliselt vähenenud - üle poole - ja siin ei ole mingit seost pingelise graafiku või väikese palgaga, vähemalt minu arvates mitte, sest me ei ole kunagi mitte ühtegi bussijuhti ega ühistranspordivahendi juhti karistanud selle eest, kui ta graafikus hilineb. Küll on lubamatu graafikust ees olla,» selgitas Tamm.

Tema kinnitusel on kõikides uutes bussides kaamerad, mis reaalajas näitavad juhile pilti kui ka salvestavad kogu toimuva. Samas tõdes ta, et see on vaid umbes 30 protsenti bussidest ning trollides ei ole niisuguseid kaameraid veel üldse.

Ettevõte maksab kahjutasu

Helje Lõivu juhtum on oma traagilisuselt siiski ennekuulmatu, sest ühe jäseme amputeerimisega pole teadaolevalt varem ükski ühistranspordiõnnetus Eestis lõppenud.

Politsei algatas hoolimatu trollijuhi suhtes ka kriminaalmenetluse, kuid kohtu ette ei jõua ta ilmselt kunagi.

«Me väga täpselt selle trollijuhi käest enam küsida ei saa, sest täna ta on pakku läinud. Teda ei ole juba rohkem kui aasta Eestis, ta on tagaotsitav. Tema leidmine on minu hinnangul üsna raske, sest ta on praegu Ukrainas või Valgevenes ja tema perekond kehitab ka õlgu ja ütleb, nad ei tea, kus ta on. Seega me väga täpselt seda asja selgeks ei saa ja võib-olla jääbki tal karistus saamata, sest ta lihtsalt ei ole leitav,» selgitas Helju Lõivu kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk.

Et kriminaalasi jäi määramatuks ajaks toppama, otsustas advokaat Sirk Helje Lõivu asjus tsiviilkorras kohtusse minna ja bussiettevõttelt valuraha nõuda. Alles eelmisel nädalal jõustuski kohtus osapoolte vaheline kompromiss, mille tulemusel peab Linnatranspordi AS maksma Lõivule 20 tuhat eurot kahjutasu.

«Võib öelda, et mingisugune jää murdumine on toimunud ja reisijateveoga tegelev ettevõte on hakanud aru saama oma õiguslikust vastutusest. Sellist pimedat tagasilükkamist, et me ei ole milleski süüdi ja kõik teised vastutavad, on jäänud vähemaks ja võib-olla hakkab see, see suhtumine natukene muutuma,» rääkis Sirk.

Suureks teerajajaks Helje Lõivu juhtumi lõpplahendusel peab aga Indrek Sirk mullu sügisel ka «Pealtnägijast» läbi käinud Helga juhtumit, kes kukkus bussis nii õnnetult, et murdis oma selgroo nimmelüli. Helga käis oma kahjutasunõudega läbi kõik kohtuastmed ning tänavu oktoobris sai ta Linnatranspordi ASi üle lõpliku võidu ja valurahaks 15 tuhat eurot. See oli pretsedent, mida oli kaua oodatud.

Helga on tänaseks oma eluga edasi läinud ning püüab nüüd aidata oma saatusekaaslasi, kes samuti ühistranspordis viga on saanud. Ta on võtnud vaevaks luua konkreetse internetilehekülje, kust kõik sarnasesse olukorda sattunud peaks abi leidma.

Kui Helga on oma selgroo vigastustest vaikselt taastumas, siis tuleval aastal oma 85-ndat sünnipäeva tähistav Helje Lõiv peab elu lõpuni ühe käega hakkama saama. Lõiv loodab, et oma avaliku esinemisega teeb ta ühiskonnale teene, sest kui ikka kannatanu ise oma murest avalikult ei räägi, siis olukord ka ei muutu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles