Nabalasse rajatakse suur kaitseala

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõiakaevust alguse saanud uus kaitseala välistab Nabalas kaevanduste avamise ja Rail Balticu.
Nõiakaevust alguse saanud uus kaitseala välistab Nabalas kaevanduste avamise ja Rail Balticu. Foto: Mihkel Maripuu

Nabala hiiglasliku karstiala olemasolu pole ametlikku kinnitust leidnud, kaitseala luuakse taimede pärast. Vähemalt nii olevat see Saku vallavolikogu esimehe Tanel Otsa andmeil kirjas kaitsekorralduskavas. Postimees kirjutas kaks nädalat tagasi, et geoloogide uuring ei kinnitanud karstiala olemasolu. Kuna uuringu tulemus ei sobinud keskkonnaministeeriumile, jättis ministeerium selle enda teada.

Kaitseala rajatakse nelja omavalitsuse (Kose, Kiili, Saku, Kohila vald) territooriumile. Ühtlasi asub see Reformierakonna jaoks väga edukas valimisringkonnas – Harju- ja Rap­lamaal, kus peaminister Andrus Ansip sai viimastel parlamendivalimistel ligi 19 000 häält.

Tanel Ots oli looduskaitseala loomise eest sedavõrd tänulik, et embas eile riigikogu konverentsisaalis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannust.

«Minister kergitas kattevarju oluliselt pommuudiselt, mis homme [neljapäeval] avalikustatakse. Kaheksa-üheksa aastat kestnud saaga on läbi saamas: kaevandusi ei tule, tuleb kaitseala,» ütles Ots.

Eile oli parlamendis Rail Balticu trassi avalik arutelu, kus kohal hulganisti riigikogu liikmeid, ministreid ja muid riigiametnikke. Kuigi see ei olnud peateema, teatas Pentus-Rosimannus seal Nabala kaitseala loomisest. Minister avalikustab kaitseala loomise täna. Kuigi formaalselt algab piirkonna kaitsekorralduskava avalikustamine, on liisk ministri kabinetis ilmselt juba langenud.

Ministeeriumi esindaja ütles eile, et enne pressikonverentsi kaitsekorralduskava avalikustada ei saa. Nii polegi esialgu kindlalt teada, milliseid loodusväärtusi on kavas hakata kaitsma kaitseala enam kui 8000 hektaril. Samas on ilmselt selge, et nelja paekivikarjääri ja samuti Rail Balticu kiirraudtee rajamine läbi looduskaitseala võimalik pole.

«Oluline on, et kaitseala moodustamine ei välistaks automaatselt Rail Balticu jaoks tarvilike uuringute tegemist,» kommenteeris majandusministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda. «Nabalat läbivate trassialternatiivide keskkonnamõju hindamisel lähtutakse muu hulgas kavandatava maastikukaitseala loomise eksperthinnangu andmetest,» lisas Ruuda.

Peale kiirraudtee teeb looduskaitseala meelehärmi ehitusfirmadele. Kuna Tallinna lähistel olevad paekivikarjäärid on ammendumas või on nende laiendamine takistatud elurajoonide pärast, on paekivirikkas Nabalas tahetud avada vähemalt neli karjääri.

Seni on looduskaitseaktivistid tuginenud väitele, et tegu on karstialaga. Nende võitluse eesliinil asub kuulus Tuhala nõiakaev. Väidetavasti jääks kaev kuivaks, kui kaevandus luuakse. Geoloogid aga kinnitavad, et kaev ei jääks suurvee ajal kuivaks. Samuti on kaev juba riigi kaitse all, asudes Tuhala maastikukaitsealal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles