Justiitsministeeriumi koostatava kuritegevuse baromeetri andmetel registreeriti 2013. aasta üheteistkümne kuuga 36 219 kuritegu, mida on 1822 ehk viie protsendi võrra vähem kui aasta varem samal ajal.
Kuritegude üldarv on aastaga vähenenud viie protsendi võrra
12. detsember 2013, 13:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui aasta esimesel kahel kuul püsis kuritegevus samal tasemel 2012. aastaga, siis edaspidi on kuritegevuse langustrend jäänud vahemikku 3-5 protsenti,» ütles justiitsminister Hanno Pevkur.
Kõige levinum ehk varavastane kuritegevus on vähenenud 9 protsendi võrra, sealhulgas varguste arv 12 protsenti.
Samas on kelmusi registreeritud 28 protsendi võrra rohkem ja nende kasvu taga on eelkõige telefonide väljapetmised ja internetipettused, mille käigus jäetakse näiteks ostjale kaup kätte toimetamata.
Isikuvastaste kuritegude arv on suurenenud kolme protsendi võrra ning seda eelkõige kergemate vägivallakuritegude arvelt. Kehalise väärkohtlemise juhtumite registreerimine on kasvanud neli protsenti ning ähvardamiste registreerimine kaks protsenti.
Raskeid isikuvastaseid kuritegusid registreeriti 11 kuuga 55 (45 tapmist ja 10 mõrva) ehk 19 võrra vähem kui eelmisel aastal sama ajaga. Tapmiste tase Eestis on taasiseseisvumisaja madalaimal tasemel.
Suurima kasvuga kuriteoliikide hulka kuulub narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, mida on mullusest 93 juhtumi ehk 14 protsenti rohkem.
Kõige jõudsamalt vähenenud kuriteoliikidest võib mainida omavolilist sissetungi (264 juhtumit ehk 15 protsenti vähem) ja avaliku korra rasket rikkumist (83 juhtumit ehk 33 protsenti vähem).