Häirekeskus saab õiguse hakata hädaabinumbriga ühendust võtnuid mobiilselt positsioneerima ning jälgima reaalajas avalike turvakaamerate pilti, et vajadusel ka ilma abikutsungita hädaabi välja saata.
Häirekeskus saab õiguse abipalujat mobiilselt positsioneerida
16. detsember 2013, 21:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumist kooskõlastusringile läinud päästeseaduse muutmise eelnõuga lubatakse hädaabinumbrile 112 helistajat positsioneerida, et häirekeskus saaks kiiremini ja täpsemalt kindlaks teha sündmuse asukoha ning seeläbi sündmuskohale ka abi kiiremini saata. «Positsioneerimise täpsus sõltub telefonioperaatorite ja telefonide võimekusest,» ütles siseministeeriumi teabeseireosakonna osakonnajuhataja asetäitja Andrus Kroon Postimehele.
Siiani pole eraldi süsteemi hädaabikõne tegija positsioneerimiseks olnud. Sideettevõtjad peavad küll vahetult pärast häirekeskusele kõne ühendamist tegema häirekeskusele andmed helistaja asukoha kohta kättesaadavaks, kuid keskusel ei ole õigust sideettevõtjalt saadud teavet kasutada, sest helistaja asukoha tuvastamine on isikuandmete töötlemine. Nüüd antakse seadusmuudatusega häirekeskusele see õigus.
Samuti on helistaja positsioneerimine vajalik niinimetatud digikaardi kasutusele võtmiseks GIS-112 projekti raames. GIS-112 on Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames rahastatav projekt, mille eesmärk on vähendada aega, mis kulub hädaabiteate saabumisest häirekeskusesse abi sündmuskohale jõudmiseni.
«Selle projekti raames varustatakse kõik pääste ja kiirabi sõidukid GPS-seadmega, mis võimaldab häirekeskusel näha nende asukohta reaalajas ja nii saata väljakutsele lähim brigaad. Lähima brigaadi arvutab välja kasutuselevõetav süsteem. Ka sõidukid varustatakse kaardirakendusega, mis võimaldab neis näha abivajaja võimalikult täpset asukohta. Kaardirakendusel on erineva infoga kaardikihid, mille aktiveerimisel saavad nii päästjad kui kiirabi näha kaardil erinevate objektide kohta geoinfot. Näiteks tuletõrje veevõtukohad jne,» rääkis Kroon.
Kui palju kaardirakenduse kasutuselevõtmine abi kohalejõudmist kiirendab, selgub pärast rakenduse töösse rakendamist tehtavast analüüsist.
Digikaardile kantakse abiressursside asukoht ja staatus, väljasõiduplaan ning muud andmed, mida kaardi kasutaja otsustab kaardil kuvada. Helistaja asukoha tuvastamine ongi digikaardi kasutamise esimene samm.
See muudatus on ühtlasi ka üks samm kogu Euroopas kasutusele võetava eCall süsteemi rakendamise suunas. eCall-süsteem on uutesse sõidukitesse paigaldatav riist- ja tarkvara, mille kaudu on võimalik automaatselt või manuaalselt võtta ühendust hädaabinumbriga 112, vastavalt euroliidu direktiivile tuleb see hiljemalt 2015. aasta 1. oktoobriks tööle panna.
Turvakaamera pilt reaalajas
Teise muudatusena antakse häirekeskusele õigus ka kasutada avalikes kohtades olevate turvakaamerate pilti, mida seni näevad vaid politseinikud juhtimiskeskuses. Muudatus tehakse seoses sellega, et tuleva aasta 1. novembril läheb kogu hädaabiteadete menetlemine üle häirekeskusele. See võimaldab häirekeskusel abi saata ka juhul, kui see on vajalik, isegi kui kõnet hädaabinumbrile 112 ei tehta. Eelnõu kohaselt antakse häirekeskusele õigus vaid reaalajas pilti jälgida, kuid mitte salvestada, sellest väljavõtteid teha või kopeerida. Häirekeskusel on vaja infot vaid reaalajas toimuva kohta, sest peale väljasõidukorralduse või reageerimiseks vajaliku teabe edastamist pole neil seda infot vaja. Salvestamine ja info edasine kasutamine jääb politsei pädevusse.