Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles Venemaa lühimaarakettide paigutamist Kaliningradi kommenteerides, et igasugune Vene Föderatsiooni sõjalise võimekuse kasv meie regioonis on murettekitav.
Reinsalu: igasugune Venemaa sõjalise võimekuse kasv meie regioonis on murettekitav
«Selle relvasüsteemi paiknemises NATO piiride lähistel pole midagi uut – Vene Föderatsiooni relvajõudude septembrikuise suurõppuse Zapad 2013 ajal toimusid Vene Föderatsiooni lääne sõjaväeringkonnas Eesti piiri taga muuhulgas Iskander-tüüpi ründerakettide laskmised,» lausus Reinsalu.
«Igasugune Vene Föderatsiooni sõjalise võimekuse kasv meie regioonis on murettekitav. Zapadist võttis osa kuni 100 000 Vene Föderatsiooni relvajõudude liiget.»
Tema sõnul jälgib Eesti koostöös NATO liitlastega tähelepanelikult sõjalisi arenguid Vene Föderatsioonis. «Kindlasti arutame NATO liitlastega seda, kas antud informatsioon on tõene ja kui on, siis mis on selle mõju regiooni julgeolekule tervikuna,» sõnas ta.
Reinsalu lisas, et Läänemere piirkonna julgeolekuolukord on üks turvalisemaid maailmas ja piirkonna turvalisena hoidmisest on huvitatud kõik Läänemere-äärsed riigid.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma ütles, et Kaliningradist suuremaks murekohaks Eestile on piiritagune Venemaa regioon, kus toimuvad ka sarnased protsessid. «Paanikaks pole põhjust, muretsemiseks küll. See illustreerib vajadust võtta riigikaitsepoliitikat tõsiselt. Samuti on see illustratsiooniks, et NATO ja NATO liikmelisus on Eestile oluline.»
Saksa ajaleht Bild teatas läinud nädalavahetusel julgeolekuallikatele tuginedes, et satelliitfotode järgi otsustades on Venemaa viimase 12 kuu jooksul paigutanud Kaliningradi oblastisse ja oma läänepiirile Eesti, Läti ja Leeduga kahekohalise arvu mobiilseid Iskander-tüüpi raketikomplekse.