Riigikogu otsustas valitsuse algatusel muuta Euroopa Parlamendi valimise seadust osas, mis puudutab euroliidu liikmesriigi kodaniku kandideerimisõigust Eestis.
Europarlamenti kandideerija tausta hakkab kontrollima valimiskomisjon
Seadusmuudatuse järgi peab Euroopa Liidu kodanik hakkama kandideerimisavalduses kinnitama, et temalt ei ole päritoluliikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud.
Valimiskomisjon peab pärast seda, kui saab euroliidu kodanikult kandideerimisavalduse, viivitamatult teatama päritoluriigi vastavale asutusele, kust ta saab ühtlasi teavet, kas isikul on seal kandideerimisõigus olemas.
Kehtiva seaduse järgi peab kandidaat ise esitama uues elukohariigis tõendi, et temalt ei ole päritoluriigis kandideerimisõigust ära võetud. Kandidaadiks pürgivatel kodanikel aga on olnud keeruline teada saada, missugune asutus on pädev sellist tõendit andma. Edaspidi on aga Vabariigi Valimiskomisjonil kohustus kontrollida, kas teisest liikmesriigist pärit Euroopa Parlamendi kandidaadil on õigus valimistel osaleda. Samuti edastab valimiskomisjon ise andmed Eesti kodanike kandideerimisõiguse kohta ning inimene ei pea enam elukohariigis kandideerimiseks ise eraldi tõendit esitama.
Muudatuse aluseks oli EL-i vastav direktiiv, mille kohaselt on elukohaliikmesriigid kohustatud teavitama kandideerimisavaldusest päritoluliikmesriiki, et kontrollida, kas liidu kodanikult ei ole päritoluliikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimise õigust ära võetud.
Seadus jõustub pärast saabuvaid europarlamendi valimisi, täpsemalt 2015.aasta 1. jaanuaril.