Eestis ei ole 16 protsenti 16-74-aastastest elanikest kasutanud kunagi internetti, selgub Eurostati värskest uuringust.
16 protsenti Eesti elanikest pole kunagi internetti kasutanud
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
19. detsember 2013, 12:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidus keskmiselt ei ole internetti kunagi kasutanud 21 protsenti elanikest. Kõige väiksem inimeste osakaal, kes pole kunagi internetti kasutanud, on Taanis ja Rootsis – neli protsenti. Luksemburgis ja Hollandis puudub internetiga kogemus viiel protsendil, Soomes kuuel protsendil ja Suurbritannias kaheksal protsendil elanikest.
Kõige suurem internetikogemuseta inimeste osakaal Euroopa Liidus on Rumeenias, kus ei ole kunagi internetti kasutanud 42 protsenti inimestest. Bulgaarias puudub internetiga kokkupuude 41, Kreekas 36, Itaalias 34, Portugalis 33 ning Küprosel ja Poolas 32 protsendil elanikest.
Leedus ei ole kunagi internetti kasutanud 29 ja Lätis 22 protsenti elanikest.
Eestis on Euroopa Liidu kõrgeim e-valitsuse teenuste kasutajate osakaal, kes esitasid tänavu oma tuludeklaratsiooni elektrooniliselt.
Eestis esitas tuludeklaratsiooni elektrooniliselt 82 protsenti e-valitsuse teenuse kasutajatest. Taanis esitas elektroonilise tuludeklaratsiooni 74, Leedus 70 ja Portugalis 69 protsenti e-valitsuse teenuse kasutajatest.
Eurostati 2013. aastat puudutavatest andmetest selgub, et Eestis on e-valitsuse teenuste kasutajate osakaal Euroopa Liidu keskmisest veidi kõrgem ning paljudes ELi riikides on interneti vahendusel võimudega suhtlejate osakaal oluliselt kõrgem.
Taanis on 85 protsenti elanikest kasutanud tänavu interneti vahendusel avalikke teenuseid või võtnud võimudega interneti vahendusel ühendust. Hollandis on selliste inimeste osakaal 79, Rootsis 78, Soomes 69, Prantsusmaal 60, Luksemburgis 56, Austrias 54 ja Sloveenias 52 protsenti inimestest.
Eestis on tänavu interneti vahendusel võimudega suhelnud või kasutanud veebis avalikke teenuseid 48 protsenti elanikest. Euroopa Liidu keskmine on 41 protsenti.
Eestis on internetiühendus 80 protsendil majapidamistest, sealhulgas lairibaühendus 79 protsendil. Täpselt samasugused näitajad on ka Belgias. Euroopa Liidu 28 liikmesriigis keskmiselt on internetiühendus 79 protsendil majapidamistest, sealhulgas lairibaühendus 76 protsendil majapidamistest.
Euroopa Liidu riikidest on enim kodusid internetiühendusega Hollandis, kus see näitaja on 95 protsenti. Luksemburgis on internetiga ühendatud 94 ning Taanis ja Rootsis 93 protsenti majapidamistest. Kõige madalam internetiühendusega majapidamiste osakaal on Bulgaarias – 54 protsenti. Kreekas on internetiühendus olemas 56 ja Rumeenias 58 protsendil majapidamistest.
Eestis kasutab internetti iga päev 63 protsendi elanikest, Euroopa Liidu keskmine näitaja on 62 protsenti. Igapäevaseid internetikasutajaid on enim Taanis - 84 protsenti elanikest. Järgnevad Holland 83, Luksemburg 82, Rootsi 81, Soome 80 ja Suurbritannia 78 protsendiga.
Vähemalt korra nädalas, kuid mitte iga päev kasutab Eestis internetti 14 protsenti elanikest, Euroopa Liidus keskmiselt on see näitaja 10 protsenti.
Eurostat lasi uuringu koostamisel küsitleda 16-74-aastasi inimesi kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Uuringus kajastatud majapidamistes on vähemalt üks leibkonnaliige 16-74-aastane.