Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on ta jätkuvalt valmis selgitama Interpolis Eesti riigi seisukohti Eerik-Niiles Krossi tagaotsimise küsimuses, kuid praegu ootab ta Interpolilt ametlikku vastust Eesti riigi taotlustele.
Vaher: olen jätkuvalt valmis selgitama Eesti seisukohta Interpolis
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
25. detsember 2013, 14:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul on valmisolek sõita Interpoli peakorterisse, kui eksperdid leiavad, et Eesti riigi seisukohti on vaja selgitada Interpoli erinevatele ametnikele ja ka kõige kõrgemale juhile. Praegu on Eesti riik esitanud Interpolile oma seisukoha, mille järgi ei ole põhjendatud Vene Föderatsiooni tagaotsimistaotlus Eerik-Niiles Krossi suhtes,» ütles Vaher Postimehele.
Vaheri sõnul ootab Eesti Interpolilt endiselt sisulist ametlikku vastust, kuid millal see tulla võib, on raske ennustada.
«Rahvusvahelistes organisatsioonides käib ajaarvamine pigem nende arusaama, mitte hea halduspraktika järgi. See võtab paratamatult rohkem aega, kui me oleme harjunud. Ootame seda vastust ja eeldame, et see ka tuleb selliselt nagu ka Interpoli asjaajamine seda võimaldab. Kui vastus tuleb, siis otsustame, mis edasi saab,» lausus Vaher.
Peaminister Andrus Ansip ütles eelmisel nädalal riigikogus Interpoli ja Krossi tagaotsimise teemalistele küsimustele vastates ja siseministeeriumi haldusalas olevatelt ametkondadelt saadud teabele tuginedes, et tagaotsimisjuhtumit uurinud erinevatest riikidest pärit Interpoli viieliikmeline sõltumatute ekspertide komisjon on jõudnud järeldusele, et tagaotsimiseks on alus olemas.
Vaheri sõnul ei oska ta öelda, mida Ansip oma sellise lausega mõtles ja kas peaministril on juhtumi kohta rohkem infot kui temal. «Eesti riigi õiguskaitseasutused on öelnud oma seisukoha ja see on, et Krossi tagaotsimistaotluse vahendamine Vene Föderatsiooni poolt ei ole õige ja see pole kooskõlas Interpoli põhikirja artikliga 3,» sõnas siseminister.
Interpoli põhikirja artikkel 3 sätestab, et Interpoli vahendeid ei tohi kasutada poliitilise, rassilise või militaarse juhtumi korral.
Vaher nentis, et kahjuks ei ole ka Venemaa olnud Eestiga Krossi teemal suheldes koostööaldis. «Eesti on esitanud läbi prokuratuuri taotluse võtta Vene Föderatsioonilt selle kriminaalasja menetlemine üle. Venemaa on vastanud sellele selgelt eitavalt. Samuti on olnud meie poolt mitmeid ettepanekuid tihedamaks koostööks ja infovahetuseks, kuid asi on jäänud Vene Föderatsiooni taha,» lausus Vaher.
Siseministri sõnul on iga riigi enda otsustada, kuidas Eerik-Niiles Krossi tagaotsimisteatesse suhtuda.
«Loomulikult pole Vene Föderatsiooni tagaotsimiskuulutus iseenesest mingisugune alus kinnipidamiseks, selle otsuse peab tegema iga sõltumatu riik ise. Kui seda tehakse, siis peab kinnipidamise ja võimaliku väljaandmise üle kinnitama ka sõltumatu kohus. Tegemist on taotlusega koostööks ja selleks on Vene Föderatsioon püüdnud kasutada Interpoli kui rahvusvahelist andmevahetuse koostöövõrgustikku. Sellisena tulebki seda tagaotsimiskuulutust käsitleda,» ütles Vaher.
Siseminister märkis, et kahjuks on olnud mitmeid juhtumeid, kui teatud riigid on üritanud Interpoli ära kasutada oma kallutatud huvide realiseerimiseks.
«Need riigid on eelkõige olnud Vene Föderatsioon ja Valgevene. Ajaloost on teada ka mõned Aafrika riigid, kes on püüdnud seda teha. Selles peitubki väljakutse Interpolile, kuidas olla objektiivne ja erapooletu. Artikkel 3 alusel tuleks eraldada tegelikud reaalsed kuritegelikud juhtumid nendest, kus kriminaalmenetlus on algatatud poliitilistel motiividel,» sõnas Vaher.
Siseministri sõnul tuleks veelkord üle rõhutada, et Interpol on rahvusvaheline andmevahetus- ja koostöövõrgustik. «Taotlusi esitavad sinna liikmesriigid ise, aktiivne taotleja pool on konkreetne liikmesriik. See, mida Venemaa teeb, otsustab kahjuks ainult see liikmesriik ise,» rääkis siseminister.