Klaassen: abiturientide teadmised PISA tulemusi tingimata ei kinnita
26. detsember 2013, 22:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti haridussüsteemis on vastuolu - põhikoolilõpetajad saavad PISA testis suurepäraseid tulemusi, kuid samal ajal peavad ülikoolid gümnaasiumist tulnud õpilasi reaal- ja loodusainetes järele aitama, tõdeb Maaülikooli rektor Mait Klaassen.
«PISA testid näitavad, et meil on loogikaoskust palju ja lapsed on väga hästi õpetatud, aga kui me peame elementaarset keemiat ja füüsikat üle õpetama, siis on siin ilmselgelt selles mõõtmises mingi vasturääkivus,» ütles Klaassen ERR Uudistele.
«Põhimõtteliselt ma usun, et koolid ja õpetajad teevad väga head tööd, aga kas me suudame gümnaasiumi lõpuks tagada, et õpilastel oleksid vajalikud füüsika-, matemaatika- ja loogikateadmised? Kuhugi kaovad need teadmised ära,» selgitas ta.
Kuigi paljud noored ei oska teha peast isegi elementaarseid arvutustehteid ja insenere on tänapäeval raske õpetada, ei saa Klaasseni sõnul siiski väita ka seda, et noorus on täielikult hukas, pigem peaksid üldhariduskoolide ja ülikoolide esindajad omavahel rohkem suhtlema, et üksteise ootustest ja võimalustest paremini aru saada.