Reinart: EstCube-1 projekti roll on hindamatult suur ja positiivne

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu observatooriumi direktor Anu Reinart tegutseb koos kolleegidega selle nimel, et väga tugeva teaduspoolega 200-aastasest observatooriumist saaks aktiivne kosmosekeskus.
Tartu observatooriumi direktor Anu Reinart tegutseb koos kolleegidega selle nimel, et väga tugeva teaduspoolega 200-aastasest observatooriumist saaks aktiivne kosmosekeskus. Foto: Margus Ansu

Tartu Observatooriumi direktori Anu Reinarti sõnul on satelliidiprojekti EstCube-1 roll Eesti kosmoseteaduses hindamatult suur ning mitmetel väliskonverentsidel on teadlased eestlasi selle puhul õnnitlenud.

Kuidas Teie hindate Mart Noorma ja kogu satelliidiprojekti rolli Eesti kosmoseteaduses ja ka Tartu Observatooriumis?

Sellele küsimusele pole raske vastata. Loomulikult on sellel hindamatult suur ja positiivne roll. Eesti kosmoseteadus on ikkagi väga tugevatel jalgadel. Meil on 200 aastat väga uhket ajalugu nii teadussaavutuste, kui ka tehnoloogia arendamise osas. See, et meil on täna põhjust rõõmu tunda selle üle, et Eestil on oma satelliit, on tõstnud kõigi kosmoseteadlaste mainet. Me kõik oleme hästi rõõmsad, et meil on selline kolleeg. Meie majas liigub palju tudengeid, kes  tahavad kosmoseteaduse ja tehnoloogia valdkonnas oma panuse anda. Meie uus maja on täis suuri ootusi ja lootusi.

Kuidas paistab meie satelliidiprojekt väljaspoolt? Kas välismaal konverentsidel käies kohtate tihti, et tullakse ja õnnitletakse ning küsitakse selle kohta? Kas Eesti paistab nüüd välja kosmose- ja teaduseriigina.

Tuleb nii välja. Ma olen päris mitmel konverentsil kogenud seda, et tullakse õnnitlema ja kolleegid, teadlased on kursis, et Eestil on ka satelliit. Tuntakse huvi, kuidas selline väikeriik sellise projektiga hakkama on saanud. Need, kes Eesti satelliidist ei teadnud, siis edusammudest kuuldes on nendelt olnud positiivne tagasiside ja õnnesoovid.

Kus kohas Eesti kosmoseteadus praegu on? Meil on kahesaja-aastane ajalugu, kuid kus me hetkel asume ja mis on edasised perspektiivid. Kas see valdkond järjest kasvab või seab meie väiksus piirid?

Eks meie väiksus seab omad piirid. Me peame tegema seda, milles tugevad oleme ja tõesti oskame. Ma arvan, et meil on vedanud aja poolest. Tundub, et kogu maailmas huvi kosmosevaldkonna vastu järjest suureneb ning mitte ainult traditsiooniliste kosmoseteaduse harude vastu, nagu tähefüüsika ja kosmoloogia, mis on väga tugevad Eestis. Meil on tipptasemel teadus kosmoloogia valdkonnas. Maauurimise poolelt kaugseiretehnoloogia rakendamine maa elu keskkonnakvaliteedi hindamiseks. See on kindlasti suund, kus tulevikus inimesed peavad rohkem panustama ja kaasa rääkima. Ka kaugseire suund Eestis on väga tugevatel nii teoreetilistel kui ka praktilistel alustel. Meil on mitmes erinevas suunas tegevus käimas ja ootame, millal saame uute tulemusteni jõuda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles