Asjaolu, et perekonnaseisutoimingute seaduse muudatuste jõustumisel kolib peatselt sünni, abielu ja surma registreerimine internetti, ei vähenda esialgu siiski paberil tõendite vajadust.
E-sünnitunnistus pabertõendit ei kaota
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungas ütles, et tegelikult muutub 1. juulist sünni, surma või abielu registreerimisel vaid dokumendi nimi ja vorm. «Siis antakse rahvastikuregistrisse kande tegemisel tunnistuse asemel välja tõend, aga inimesel on õigus öelda «ei» ja seda paberit mitte võtta,» sõnas ta.
«Ma arvan, et praegu inimesed tahavad harjumusest ikkagi veel paberit ka saada,» arvas Pungas, et lähiajal midagi muud oluliselt ei muutu. «Näiteks lapse sündi registreerides ilmselt vanemad tahavad ikkagi paberit, mida kodus kaante vahel hoida.»
Kui praegu antakse «tunnistus» A5 suurusega blanketile, siis 1. juulist hakatakse «tõendit» printima tavalisele A4 formaadis paberile. Ka andmeväljad jäävad umbes samaks, tõendi kinnitamiseks pannakse pitsat ja allkiri.
Teine võimalus on lasta endale väljastada digiallkirjaga varustatud elektrooniline tõend.
Tänases Eestis läheb tõendit ilmselt aga veel nii ühel kui teisel juhul tarvis.
Asutused, kes rahvastikuregistrit kasutavad, ei tohiks pärast seadusemuudatust paberil tõendit enam nõuda. See peaks lihtsustama suhtlust kõigi riigiasutuste ja omavalitsustega. Aga need, kel ligipääsu riigi registrile pole, neil muud võimalust polegi, kui jätkuvalt inimeselt tõendit küsida. «Näiteks kui mõni asutus maksab oma töötajale lapse sünni puhul toetust või preemiat,» ütles Pungas.
Samuti pole sünniandmetele ligipääsu lasteaedadel, surma tõendavat dokumenti vajavad matusebürood ja surnuaiad. «Surma puhul on igal juhul oluline dokument võtta.»
Abielutõendi peamist vajadust nägi Pungas välismaale sõitmise korral, sest teised riigid ei tea meie elektroonilistest registritest midagi.
Rahalist kokkuhoidu riik Pungase sõnul sellest muudatusest ei oota. «Dokumendikaasi pole ka praegu riik oma raha eest andnud – seda on ostnud mõned omavalitsused või inimesed ise, kes seda soovivad. Samu kaasi saab tegelikult ka edaspidi kasutada, kui paber murda kokku,» arvas ta.
Kande tegemisel on tõend tasuta, esialgse keeldumise korral saab ka hiljem väljavõtte tellida, ent siis maksab see 50 krooni, nagu ka praegu korduvtunnistus sünni- või abielutunnistuse kaotamise korral.