Kui Lätist saab 1. jaanuaril 18. euroala liige, toob ta rahaliitu kaasa pangasektori, kus on palju hämara päritoluga Venemaalt ja teistest SRÜ riikidest pärit raha, kirjutab New Yorgi ülikooli professor Mark Galeotti, kes on uurinud endise NSV Liidu organiseeritud kuritegevust.
See toimub vaevalt üheksa kuud pärast seda, kui euroala riigid olid sunnitud päästma Küprost, mille pankades oli samuti rohkesti Vene päritolu musta raha.
«Ennustan, et kohe kui Lätist saab euroala liige, hakkab kahtlane raha selle pankadesse voolama,» ennustas Galeotti.
Läti poliitikud ja finantsliidrid on pikka aega püüdnud kujundada Lätist Ida-Euroopa mini-Šveitsi. Pärast Läti finantskriisis 2008-2010 on mitteresidentide hoiused Läti pankades hoogsalt kasvanud.
Läti 20 pangast umbes 13 arvestavad põhiliselt välimaise, loe: SRÜ riikide rahaga. Selle asemel, et anda laenu Läti firmadele ja eraisikutele, eelistavad nad tegelda rahaülekannetega või olla rahapaigutuskohaks. Nad hoiavad raha likviidsena, et seda saaks kiiresti liigutada.
2008. aastal Vene vanglas surnud Sergei Magnitski väitis, et Venemaal varastatud 230 miljonist dollarist liikus kümneid miljoneid läbi Läti pankade.
Läti plussiks on see, et Küprosega võrreldes on panganduse osakaal suhteliselt väike. 30. septembril olid pankade varad 20 miljardit latti, mis moodustas 120 protsenti riigi sisemajanduse koguproduktist.