Keskerakond ei toetanud 37 riigikogulase algatatud avaldust «Venemaa sõjalisest agressioonist Georgia vastu», sest enne erakorralist istungit kogunenud väliskomisjon ei pidanud õigeks võtta vastu Keskerakonna tehtud muudatusettepanekut. Samamoodi ei arvestanud Keskerakonna muudatusega ka riigikogu enamus.

Keskerakonna poolt sõna võtnud väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa leidis, et eile vastu võetud avaldus on juba pealkirjastatud moel, mis ei sunni Venemaad seda kindlasti lõpuni lugema. «Avalduses toodud süüdistuste ja nõuetega arvestamisest rääkimata,» lisas Eesmaa.

Keskerakonna muudatusettepanek ei keskendunud Venemaa ründamisele, vaid kutsus relvakonflikti osapooli kohe ja eeltingimusteta lõpetama lahingutegevust, sest nii tekiks eeldus rahuvahendajate diplomaatiaks ja konflikti analüüsiks.

Keskerakondlane Lembit Kaljuvee lubas kanda kogu augustikuu palga Gruusia põgenike toetuskontole ning kutsus teisi saadikuid sama tegema, sest sellega saaks aidata sõjas purustatud riigi inimesi reaalselt ligi viie miljoni krooniga.

Küsides eile esimesena ettekandega esinenud Isamaa ja Res Publica Liidu esindajalt Andres Herkelilt, kas too kavatseb raha annetada, vastas viimane, et on perega toetussummast juttu teinud ning kavatseb kindlasti toetusaktsiooniga liituda.

Herkel nentis oma kõnes, et maailm on viimastel päevadel kaotanud suure osa oma turvalisusest. «Venemaa ulatuslik sõjaline agressioon Gruusia vastu, tema suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse lõhkumine süvendab ohutunnet eeskätt Venemaa naabrite jaoks, aga tegelikult kogu maailmas,» nentis Herkel.

Keskerakondlane Evelyn Sepp tundis Herkeli sõnavõtu lõppedes huvi, kas avalduse koostajad lähtusid ka faktist, et möödunud nädalal Lõuna-Osseetia pealinnas kriisi eskaleerumise ajal ei saanud seal lihtsalt hukka tuhandeid osseete, vaid nad siiski hukkusid Gruusia rünnakute all.

Teda toetas erakonnakaaslane Kalev Kallo, kes uuris Herkelilt, kas valitsus ei võiks üritada reaalselt abiks olla ning ka Venemaaga läbi rääkida, mitte riigikogus lihtsalt avaldusi teha.

Keskerakondlased Heimar Lenk ja Eldar Efendijev tundsid huvi, kuidas ikkagi saada selgust, kes alustas rünnakutega. «Mis pool või kes ikkagi tulistas Tshinvalit?» küsis Efendijev. «Pärast seda ööd on mõnedel andmetel poolteist tuhat, mõnedel andmetel 1300 inimest, aga nii või naa, küllaltki palju inimest, hukkunud mõne tunni jooksul. Mis pool seda tegi?»

Herkel vastas, et kui puhkeb sõda, siis tulistatakse alati mõlemalt poolelt. «Kuid sõjategevuse ülekandmine õhurünnakutega Gruusia territooriumile on kindlasti mittelubatav,» lisas Herkel.

Reformierakondlane Raivo Järvi uuris seepeale, kas Herkelile teadaolevalt on ka teisi Ühtse Venemaa ehk Putini-partei sõsarparteisid, kes sarnaselt Keskerakonnaga üritavad õigustada Venemaa agressiooni Gruusias. Herkel vastas, et ükskõik kes sõjas ka esimest sammu ei teinud, tegemist on pikka aega provotseeritud konf­liktiga ning järgnenud rünnakud peaksid kõigisse kodudesse ja kõigisse parteidesse tooma arusaama, mis on toimumas.

Avaldus võeti vastu 62 poolthäälega, vastu hääletas 20 riigikogu saadikut. Hääletusel ei osalenud neli kohal olnud riigikogulast.