Peaminister tuli Lätti esimeste eurode järele - Postimees püüdis viimaseid latte

Liisa Tagel
, välisuudiste toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Esimesena asuvad Riias uue aasta saabudes pidulikult eurosid pangaautomaadist välja võtma ametist lahkuv Läti peaminister Valdis Dombrovskis ja tema Eesti kolleeg Andrus Ansip. Postimees otsustas aga Riiga sõites hoopis vastupidist teha ning pistis taskusse viimased latid.

1. jaanuaril, kohe uue aasta saabudes lülitatakse kõik Läti pangaautomaadid eurode väljastamisele. Hirmutatuna võimalikest pangatõrgetest ning asjaolust, et ilmselt täidavad täna kõik turvafirmad agaralt pangaautomaate eurodega, ei jäänud me automaatikale lootma ning tegelesime rahavahetusega Pärnus, et Riias juba lattidega õnnelikult poodi minna.

Pärnus kinnitas valuutavahetuspunkti kassiir, et me polnud sugugi ainsad, kes täna latte soovisid. «Homme neid enam selliselt ei saa,» kiitis ta meie otsust ning vihjas, et ilmselt võib saada latte siiski mingil moel soetada.

Kohale jõudes selgus aga, et vähemalt DNB panga superautomaadid, mis väljastavad lisaks eurodele ka USA dollareid, lubasid meil täna veel latte kätte saada. Sama võimalust kasutasid sealsamas nii kohalikud kui välismaalased. Kohe pärast meid automaadi juurde suundunud Norra paar rääkis, et kavatsevad täna veel lattide eest ostelda, homme võtavad aga kasutusele euro.

Latte võeti poodides täna rõõmuga vastu, eurodest keelduti. Mitmetes suveniirilettides saavat neid aga juba mõnda aega kasutada, sest turistidel kipub sageli kohalikku raha taskutes napilt olema.

Riia tänavatel jalutanud inimesed, kes meiega vestlema soostusid, kinnitasid pea kõik, et Läti rahast on kahju selle tugevuse ja esteetilise ilu pärast - oma asi on ikka armas. Tuleb tunnistada, et viielatine oma suure tammepuuga tuletas meile meelde kümnekroonisel Jakob Hurda pöördel ilutsenut ning mõistsime, mida lõunanaabrid silmas pidasid, mis siis, et kroon latist palju odavam oli.

Läti euromüntide stardikomplekti me veel soetada ei jõudnud. Erinevalt meist valisid lätlased aga müntide tagaküljele mitu erinevat pilti ning ükski neist pole riigipiiri kujutis. 1- ja 2-eurostel vaatab vastu rahvarõivastes Läti neiu profiili. Sama pilti kasutatakse praegu hõbedastel Läti 5-sendistel. 10-, 20- ja 50-sendistel euromüntidel on suur Läti Vabariigi vapiga, väiksematel eurosentidel kujutatakse vappi väiksemas mõõdus.

Eurotsooniga liitunud Läti esimene eurokupüür võetakse välja riigile kuuluva Citadele Banka automaadist kohe, kui kellad on kesköötundi löönud. Tseremoonial osalevad ka Läti rahandusminister Andris Vilks ja Läti Panga president Ilmārs Rimšēvičs.

Internetipangas saab rahaülekandeid teha alates 1. jaanuari pärastlõunast sama panga piires ja 2. jaanuarist eri pankade vahel.

Latid jäävad paraleelselt eurodega käibele kaheks nädalaks. See tähendab, et poes võetakse neid küll vastu, ent tagastusraha antakse eurodes. Latte saab teenustasuta eurodeks vahetada 30. juunini. Ühe lati eest saab 1,42 eurot.

Läti läheb eurole üle 1. jaanuaril 2014, Eesti kasutab aga ELi ühisraha juba alates 2011. aastast.


Dombrovskis võttis samuti osa 2011. aasta 1. jaanuari pidulikust eurotseremooniast Tallinnas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles