Riigikogu esimees Ene Ergma kutsus oma uusaastatervituses meenutama Eesti 10 aasta saavutusi, tema sõnul on 2014. aasta Eesti normaalne Euroopa riik ning küpses riigis ja stabiilses keskkonnas toimubki areng tasa ja targu.
Ergma: 2014. aasta Eesti on normaalne Euroopa riik
1. jaanuar 2014, 21:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ergma märkis ETV eetris olnud uusaastatervituses, et alanud aastal täitub 10 aastat Eesti astumisest Euroopa Liitu ja NATOsse ja seega on põhjust teha viimase kümnendi tegemistest kokkuvõtteid.
«Pole kahtlust, et NATO liikmesus on suurendanud oluliselt meie julgeolekut. Tasub mõelda, milline näeks meie maa välja siis, kui meil ei oleks olnud võimalust viimase 10 aasta jooksul sadade miljonite eurode väärtuses vahendeid investeerida oma teedesse, küladesse, veevõrkudesse ja ülejäänud taristusse,» lausus ta.
Inimlikus plaanis näib Ergma sõnul, et 10 aastat on lühike aeg, kuid siiski tuleks mõelda, mis on selle ajaga toimunud. Ta tõi esile, et lisaks liikmesusele Euroopa Liidus, NATOs ja Schengeni tsoonis on Eesti kasutusele võtnud ka euro.
Ergma sõnul on lähiajalugu tervikuna pakkunud keerulisi aegu ja väljakutseid. Ühiskonda on tema sõnul põhjalikult raputanud globaalne majanduskriis, millest nii Eesti kui maailma majandus taastub vaevaliselt ja pikkamisi nagu sajandi kriisidele kombeks.
Ergma kutsus meenutama aastat 1994, mil elu Eestis oli sootuks teistsugune. «Eestis viibisid veel Nõukogude väed. Mõtteline hüpe 1994ndast 1984ndasse on aga veelgi pikem. Nõukogude Liit, mille osa oli ka okupeeritud Eesti, boikoteeris vaba maailma olümpiamänge. Nõukogude Liidus oli stagnaaja tipp,» märkis ta ning lisas, et praegu näib 1984 juba pea samasuguse viirastusena nagu George Orwelli romaanis «1984» kirjeldatud õõvastav reaalsus diktatuuriühiskonnast.
2014. aasta Eesti on Ergma sõnul normaalne Euroopa riik oma rõõmude ja muredega. Kui riik on küps ja keskkond stabiilne, siis toimub areng tema sõnul tasa ja targu ning vaid igaühe töökus ja nutikus saavad olla arengu aluseks.
«Järjest vähemaks jääb nii ratsa rikastumist kui suuri sotsiaalseid kriise. Jäägugi need üleminekuaega ja ajalooõpikutesse,» lausus Ergma ning avaldas lootust, et kui riigikogu esimees vaatab 2024. aasta 1. jaanuaril 10 aasta arengule tagasi, ei ole tal põhjust rääkida dramaatilistest pööretest.
Siiski ei tule alanud aasta Ergma hinnangul igav. «Õige pea elame kaasa oma sportlaste pingutustele Sotšis. Suvel on ees meeliülendav ja alati rahvast ühendav laulupidu. Möödub ka 25 aastat Balti ketist. Ka riigikogul on sel aastal suur sünnipäev, täitub 95 aastat parlamentarismi algusest Eestis,» ütles ta ning soovis rahvale kordaminekuid ning kõigile edu ja õnne.