Peaminister Andrus Ansip valiti taas Reformierakonna esimeheks 2013. aastal kaheks aastaks, seega kestavad tema volitused 2015. aasta maini. «Ta ei kavatse veel niipea kuhugi minna,» ütles Postimehele üks Reformierakonna otsustajate ringi kuuluv allikas. Koalitsioonipartneri Isamaa ja Res Publica Liidu kuulekust ja rahva toetust kaotavas Reformierakonnas kujunes läinud aasta viimane kuu üsna segaseks ja pingeliseks.
Detsembri alguses saavutati justkui kokkulepe, et uue juhina mängitakse tänavu mais toimuvate europarlamendi valimiste kontekstis välja välisminister Urmas Paet, kellele Ansip ühe esialgse plaani järgi avaldaks toetust tavapärases peaministri vabariigi aastapäeva kõnes 23. veebruaril Tartus. Just selles samas kõnepuldis teatas aasta eest Ansip, et tema järgmist võimuliitu enam ei moodusta.
Mõttega Paetist kui uuest juhist hakati juba harjuma, kui mängu astus eurovolinik Siim Kallas, kes asju nii mustvalgelt ühtäkki enam ei näinud ja sellist lahendust pigem ei toetanud. Reformierakonnas on seltskond, kes usub, et Kallas ja tema tütar Kaja Kallas tahavad ise erakonnas võimu haarata – et üks või teine neist asuks erakonna etteotsa.
Erakonna senised suurimad kombinaatorid ja teatud osa riigikogu fraktsioonist on andnud Kallastele uue hüüdnime – perekond Alijevid. See on mitte just kõige sõbralikum parteisisene pila vihjega Aserbaidžaanile, mida on alates iseseisvumisest juhtinud ühe perekonna liikmed.
Niisuguse kombinatsiooni ees võidakse aga pigem tunda hirmu, kuna isemõtleja kuulsusega Kaja Kallas oleks suurele osale erakonnast ebamugav valik, isa Siim Kallas on aga teatanud, et tema toetab tütart kõiges, ja Kallase sõnal on erakonnas jätkuvalt suur kaal.
Omavahel on kaudselt ühendatud Reformierakonna uue juhi ja uue eurovoliniku nimi, kelle suhtes peab valitsus konsensusele jõudma, kuid juba näib see tõsise katsumusena võimuliidu sees.
Isamaa ja Res Publica Liidu arvates kuulub see koht õigustatult neile, kuna varasema kokkuleppe järgi pidi volinikuks saama Mart Laar. Suures kombineerimistuhinas on Reformierakond selle justkui unustanud ja nende silmis on kõnealusele kohale kõige väärikam kandidaat Ansip.
Selge on see, et eurovolinikul peaks olema peaministrikogemus, mis on olemas nii Ansipil kui ka majandusminister Juhan Partsil. Sarnase CVga Ansipi ja Partsi (mõlemad on olnud ka majandusministrid) võitluses näivad teatud eelised olevat Ansipil, kuna ta on viimastel aastatel suure osa ajast veetnud Euroopa tipp-poliitikute seas.
Ansip ütles aastalõpuintervjuus Postimehele, et tema jätkab ühel või teisel moel Eesti poliitikas. «Eesti riik on minusse päris palju investeerinud. Ei oleks õige selle teadmiste pagasi ja suhtevõrgustikuga näiteks eraärisse tõmbuda. Seda plaani mul pole. Kavatsen jääda Eesti poliitikasse,» ütles Ansip.
«Ma väga ei muretse, mis saab minust pärast peaministriametist lahkumist. Olen kindel, et leian endale rakenduse, mis on hea Eesti riigile.» Kas temast võiks saada järgmine eurovolinik, ei soovinud Ansip veel avaldada. «Sinna on veel pikk tee käia. Kes saab Eestist eurovolinikuks, selle otsustab valitsus samuti pärast europarlamendi valimisi. Praegu on liiga vara sellega spekuleerida,» ütles Ansip ega välistanud seejuures võimalust, et kevadel toimuvad europarlamendi valimised võivad muuta valitsuse koosseisu. «Sõltub sellest, kes valitsuse liikmetest kavatseb valimistel kandideerida,» arutles Ansip.
«Reformierakond peab selgitama välja oma peaministrikandidaadi järgmisteks riigikogu valimisteks pärast europarlamendi valimisi. See samm saab kindlasti astutud, aga ei pea tähendama seda, et valitsus peaks vahetuma.»