Alkoholijoobest põhjustatud surmadega tegelemine ei ole tuuleveskitega võitlemine ning alanud aasta alguseks on selge, et Eesti ühiskonna taluvuslävi on ületatud, leidis Tervise Arengu Instituudi juht Maris Jesse.
Maris Jesse: alkoholikahjudega tegelemine pole tuuleveskitega võitlemine
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
7. jaanuar 2014, 21:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jesse rääkis ETV saates «Vabariigi kodanikud», et Eesti inimestel on selge ootus, et alkoholikahjud väheneksid. «Ma arvan, et oleme valmis natuke tagasi andma oma soovis väga kergelt alkoholi osta,» ütles Jesse ning lisas, et ehkki keegi ei hakka alkoholi ära keelama, on Eestil ees muutused, eriti suhtumises.
Saates osalejad nõustusid, et alkoholi üksi ei saa pidada traagiliste õnnetuste põhjuseks. Maanteeameti liikluseksperdi Villu Vane sõnul sõltuvad liiklusõnnetused siiski inimesest endast. «Inimene on määrav tegur ja kunagi pole liiklusõnnetusel ühte põhjust, aga kui liiklussurmadest rääkida, siis joobesolek on tegija number üks,» selgitas Vane.
Põhja päästekeskuse juht Priit Laos nentis, et suur osa tulekahjudes hukkunutest on samuti olnud alkoholijoobes. Ta lisas, et kui tänavu hukkus tulekahjudes 47 inimest, siis juba 2020. aastaks võiks sihiks võtta, et aastas ei kaota tules elu enam kui 15 inimest.
Möödunud aastal hukkus liikluses 83 inimest, veekogudes uppus 56 ning tulekahjudes sai surma 47 inimest.