Tänavu kevadest alates peavad noored gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama kolm kohustuslikku riigieksamit, lisaks koolieksami ja uurimustöö.
Abiturientidelt nõutakse tänavu kolme riigieksamit, koolieksamit ja uurimustööd
8. jaanuar 2014, 11:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti õppekeelega gümnaasiumilõpetajal tuleb teha riigieksamid eesti keeles, matemaatikas ja võõrkeeles. Seejuures saab uuendusena matemaatikaeksamit tehes valida kahe raskustaseme vahel ning keeleeksam annab õpilase tasemele hinnangu rahvusvahelisel keeleoskustasemete skaalal.
Eksameid korraldava sihtasutuse Innove õppekava ja eksamikeskuse juhataja Aimi Püüa ütles, et kui seni tuli igaks kevadeks ette valmistada üheksa õppeaine riigieksamitööd, siis tänavu on neid vaid kolm.
Matemaatikas kaks raskustaset
Püüa ütles, et enim muutus tänavu matemaatikaeksami ettevalmistus, kuna seda tehes saavad õpilased valida lihtsama ja keerulisema variandi vahel. Kaks korda on läbi viidud katseeksamid, mida tegi üle 6000 õpilase, andsid Püüa sõnul tunnistust, et lapsed ja koolid on saanud ülevaate sellest, mida uutmoodi eksam endast kujutab.
Matemaatika riigieksam peaks edaspidi ka elulähedasemaks muutuma. «Plaanis on väike rõhuasetuse muutus, püüame matemaatika eksamile tuua rohkem ümbritseva elu probleemidega seotud ülesandeid,» kinnitas haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Ain Tõnisson.
Võõrkeeleoskust hinnatakse rahvusvahelise standardi järgi
Inglise keele riigieksami sooritajad saavad alates sellest aastast uuendusena oma oskustele hinnangu rahvusvahelise keeleoskustasemete skaala järgi.
SA Innove keelekeskuse juhataja Kersti Sõstar ütles Postimehele, et uue inglise keele riigieksami ja rahvusvaheliste keeletestide ülesehitus on võrreldav ning enamasti tunnustavad rahvusvahelised kõrgkoolid ja asutused riiklikult välja antud keeleoskustaseme tunnistust.
Keeleeksami saab alates eelmisest aastast tegemata jätta, kui gümnasistil on ette näidata varem sooritatud võõrkeeleeksami vähemalt B1-taseme rahvusvaheline tunnistus. Mullu kasutas seda võimalust 204 abiturienti.
Eesti keele eksamil muudatusi ei tule
Eesti keele eksami vorm ja korraldus jäävad tänavu samaks. Püüa sõnul on kolme aasta eest tehtud muudatused, millega kirjandi asemele tuli osaoskuste eksam, end õigustanud, kuna keskmine tulemus on kaks aastat järjest veidi kasvanud ning läbikukkujate arv vähenenud, samuti on esitatud üha vähem apellatsioone.
Vajalikud ka koolieksam ja uurimus
Lisaks kolmele riigieksamile peab iga lõpetaja sooritama ka koolieksami. Koolieksami õppeained, vormi, toimumise aja, hindamise korra ja kasutatavate abimaterjalide üle otsustab iga kool ise.
Lisaks eelnevale peab õpilane esitama gümnaasiumi lõpetamiseks ka õpilasuurimuse või praktilise töö, mida võib teha üksi või mitmekesi ning mida juhendab kooli töötaja, appi võib kutsuda ka koolivälise kaasjuhendaja.
Riigieksami sooritamiseks peavad tänavused gümnaasiumilõpetajad saama vähemalt ühe punkti. Oma valiku eksamite osas peavad nad tegema 20. jaanuariks, eksamite tunnistused antakse välja 20. juuniks.