Poolte hukkunuga liiklusõnnetuste põhjus oli tahtlik rikkumine

Viljandis juhtus 2013. aasta lõpus elu nõudnud liiklusõnnetus, kui eakas abielupaar jäi sõiduteed ületades auto alla. Foto: Lõuna prefektuur

Mullu Eestis surmaga lõppenud liiklusõnnetuste puhul oli ligi pooltel juhtumitel ehk 37 korral tegemist tahtliku liikluseeskirjade eiramisega.

Ligi veerand juhtumitest oli seotud kuritegeliku hooletusega ning veidi üle viiendiku surmaga lõppenud liiklusõnnetuste puhul oli tegemist juhtumiga, mida võib nimetada õnnetuseks ehk asjaolude kokkulangemisega. Viie protsendi hukkunuga liiklusõnnetuste põhjus oli terviserike.

Eelmisel aastal hukkunud autojuhtidest 15 ei kasutanud turvavööd ning 13 neist oli alkoholi või narkojoobes, ütles politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher täna ajakirjanikele.

Sõidukid, milles hukkus joobes autojuht, olid keskmiselt 16,3 aastat vanad. «Ei ole loomulikult keelatud sõita 16 aasta vanuse sõidukiga, kuid kindlasti näitab see midagi selliste juhtide mõtteviisi ja ka sõidukite tehnilisest poole kohta. 16 aasta vanuse sõiduki turvavarustus ei ole kindlasti nii hea, kui uuemal autol,» lausus Vaher.

11 jalakäijat, kellega juhtus õnnetus pimedal ajal, ei kasutanud helkurit. Vaheri sõnul on see väga suur number. «Meie prioriteet on olnud aastaid ja on tulevikus see, et inimesed kannaksid helkurit ja teeksid ennast liikluses nähtavaks.

Kui eelmise aasta algas liikluses hästi ja märts oli aastakümnete järel esimene kuu, kui liikluses ei hukkunud ühtegi inimest, siis aasta kokkuvõttes sai liiklusõnnetustes surma 83 inimest, mis on samas suurusjärgus eelmise aastaga.

Vaheri sõnul on keeruline selgitada, miks aasta alguses õnnetusi erakordselt vähe oli. «Otsest vastust ei saa siin öelda ja me ei tohiks laskuda tasemele, et me muudame õnnetuste statistika muutudes ka politsei käitumist iga kuu või kahe järel. Mina kodanikuna ootan seda, et vastutav organisatsioon on stabiilne. Politsei- ja piirivalveamet peab jätkama liiklusjärelevalves kolme tugeva suunaga – turvavarustus, kiirus ja alkohol, need on võtmetegurid,» rääkis Vaher.

Politseijuhi sõnul mõjutavad liiklust väga paljud erinevad tegurid. Ta meenutas, et kui maksu- ja tolliamet mullu juunis kütuse üle piiri vedamise lõpetas, panid paljud Lõuna-Eestis tegutsevad tanklad oma uksed kinni ja see omakorda tõi kaasa liiklusõnnetuste sagenemise piirkonnas.

«Kuna Lõuna-Eestis ei olnud enam väiketanklaid, mis alkoholi müüksid, tuli inimestel sõita alkoholi järele kaugemale. Kuna oma külas ei saanud alkoholi kätte ja hakkasid toimuma pikemad sõidud, purjus juhid jäid roolis magama ja juhtusid õnnetused, mis lõppesid inimese surmaga,» märkis Vaher.

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Uku Tampere ütles Postimehele, et piirikütuse vedamise peatamine maksu- ja tolliameti poolt Lõuna-Eestis tanklate sulgemist ei põhjustanud.

«Vastupidi, legaalset kütust müünud tanklate käive hoopis suurenes ning kui 2013. aasta alguses tegutses Lõuna-Eestis 133 tanklat, siis tänase seisuga on neid 135,» märkis Tampere.

Ta nentis, et küll aga võis tõesti niinimetatud kütuseralli lõpetamine tuua mullu suvel teedele juurde autojuhte, kes pidid seoses võimaluse kadumisega osta salakütust ja –viina kõrvaltalust või külast, minema neid nüüd legaalselt ja kaugemalt hankima.